aitab emulgeerida rasvad seedimiseks vajalikeks osakesteks. Pankreas insuliin ja süsivesikute lagundamine suhkruteks. Valkude lagundamine aminohapeteks. Taimetoidulise (A) ja loomtoidulise (B) kala seedesüsteemi erinevused Kalade toitumistüübid: · Lepiskalad kalad, kes ei toitu peamiselt teistest kaladest. - fütoplanktontoidulised pakslaup; - zooplanktontoidulised rääbis, kilu, kõik kalamaimud; - bentostoidulised latikas, karpkala, särg ja enamus muid meie vete tavalisemaid lepiskalu; - detriiditoidulised silmuvastsed, hink, vingerjas; - taimtoidulised (mõeldud on kõrgemaid taimi) valge amuur, roosärg; - segatoidulised siig, räim, tursk, angerjas, latikas, karpkala. · Röövkalad haug, koha, lõhe, ahven, tõugjas - Kannibalism haug, ahven, karpkala Toitumise aktiivsus:
selgroogsete parasiidid (ahvangerjas närib seda suurem on ühe liigi domineerimine. läbi suurte kalade kehaseina ja sööb Troopikas nt. väiksem biomass, kuid siseelundeid; merisutt imeb kala verd). rohkem liike kui jahedates vetes. Tavaliselt 1 liik (tugevam) domineerib nii biomassilt · Tähtsamad bentostoidulised kalad kui energiavahetuselt. meie veekogudes: latikas, angerjas, kiisk, 2 Pelagiaali kooslused: sügaval puuduvad PÕHILISED VEEKOGUDES ON primaarprodutsendid PELAGIAALI JA BENTAALI produtsendid (tootjad): fütopankton; KOOSLUSED.
34 4.9. Röövloomad ja nende poolt tekitatav kahju Putukad ja nende tõugud · Söövad peamiselt vastkoorunud ja väikesi poegi · Tõrjeabinõu - tiikide tühjendamine ja kuivatamine · Loodustoidutiigis pole probleemiks esimesel aastal pärast tiigi rajamist Kalad · Söövad poegi ja väikesi vähke ning konkureerivad toidu pärast · Ahven, luts, angerjas ja haug, aga ka muud piisavalt suured bentostoidulised kalad on vähile ohtlikud · Tõrjeabinõu - tiikide tühjendamine, lupjamine, rotenooniga mürgitamine ja mingil määral arvukuse vähendamine võrgupüügiga Vesilikud · Söövad eeskätt ajatatud, soojas koorutatud poegi · Probleemiks mõnedes Lõuna-Soome piirkondades, Eestis seni mitte · Otseselt tõrjuda ei saa, sest vesilikud on kaitse all (nii Soomes kui Eestis) Ondatra ja vesirott · Söövad vähke · Kaevavad urge tiigitammidesse
KALAKASVATUSE ERIALA h. süsivesikute lagundamine suhkruteks. Valkude lagundamine aminohapeteks. Kalade toitumistüübid: · Lepiskalad kalad, kes ei toitu peamiselt teistest kaladest. - fütoplanktontoidulised pakslaup; - zooplanktontoidulised rääbis, kilu, kõik kalamaimud; - bentostoidulised latikas, karpkala, särg ja enamus muid meie vete i. tavalisemaid lepiskalu; - detriiditoidulised silmuvastsed, hink, vingerjas; - taimtoidulised (mõeldud on kõrgemaid taimi) valge amuur, roosärg;
annaabi.ee 
