[EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 390) Külli Kangur (sünd. 25.märts 1949) ...bioloog, zooloog, kes lõpetas 1972 TRÜ bioloogina ning olnud 1977-1986 Zoloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur, 1986-89 teadur ja 1989. aastast vanemteadur. Uurimisalad: järvede makrozoobentose ökoloogia ja populatsioonide dünaamika, surusääsklaste süstemaatika, ökoloogia ja produktsioon ning kalade toitumine bentosest. Ta on aastast 1996 Peipsi järve elustiku seire ja 1988. aastast Peipsi uurimisteema juhte. [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 554) Ants-Johannes Martin (sünd. 21. august 1946) ...lõpetas 1971 TRÜ bioloogina ning täiendas end 1992 Taanis Arkuse ülikoolis, 1996 Rootsis Põhjamaade Rahvuakadeemias ja 1997 Norra Põllumajandusülikoolis. Aastatel
Nende paljunemisviiside tulemuseks on sügoodi (2n) moodustumine. Pärast puhkeperioodi moodustub sügoodist meioosi teel neli zoospoori, mis annavad alguse uutele isenditele, või siis sügoot kasvab pärast jagunemist kohe uueks liikumisvõimetuks isendiks. Levik ja majanduslik tähtsus. Enamik vetikatest elab vees, peamiselt meres. Ühed neist ujuvad vees vabalt, moodustades planktoni tuumiku, teised lebavad vabalt põhjas või kinnituvad sellele, moodustades tähtsa osa bentosest (veealused aasad). Meredes täheldatakse vetikate massilist esinemist kuni 30m sügavuseni. Kõige varjutaluvamad pruun- ja punavetikad esinevad 100-200m sügavusel, üksikud liigid aga 500m sügavusel ja sügavamalgi. Mõned vetikad säilitavad eluvõime väga madalatel temperatuuridel. Polaarmaades ja kõrgmägedes elavad nad lumel, värvides selle sageli punaseks, roheliseks või kollaseks. Vetikad elavad ka mullal, mullas ja isegi õhus
Nende paljunemisviiside tulemuseks on sügoodi (2n) moodustumine. Pärast puhkeperioodi moodustub sügoodist meioosi teel neli zoospoori, mis annavad alguse uutele isenditele, või siis sügoot kasvab pärast jagunemist kohe uueks liikumisvõimetuks isendiks. Levik ja majanduslik tähtsus. Enamik vetikatest elab vees, peamiselt meres. Ühed neist ujuvad vees vabalt, moodustades planktoni tuumiku, teised lebavad vabalt põhjas või kinnituvad sellele, moodustades tähtsa osa bentosest (veealused aasad). Meredes täheldatakse vetikate massilist esinemist kuni 30m sügavuseni. Kõige varjutaluvamad pruun- ja punavetikad esinevad 100-200m sügavusel, üksikud liigid aga 500m sügavusel ja sügavamalgi. Mõned vetikad säilitavad eluvõime väga madalatel temperatuuridel. Polaarmaades ja kõrgmägedes elavad nad lumel, värvides selle sageli punaseks, roheliseks või kollaseks. Vetikad elavad ka mullal, mullas ja isegi õhus. Mõned liigid, mis koos bakteritega
Nende paljunemisviiside tulemuseks on sügoodi (2n) moodustumine. Pärast puhkeperioodi moodustub sügoodist meioosi teel neli zoospoori, mis annavad alguse uutele isenditele, või siis sügoot kasvab pärast jagunemist kohe uueks liikumisvõimetuks isendiks. Levik ja majanduslik tähtsus. Enamik vetikatest elab vees, peamiselt meres. Ühed neist ujuvad vees vabalt, moodustades planktoni tuumiku, teised lebavad vabalt põhjas või kinnituvad sellele, moodustades tähtsa osa bentosest (veealused aasad). Meredes täheldatakse vetikate massilist esinemist kuni 30m sügavuseni. Kõige varjutaluvamad pruun- ja punavetikad esinevad 100-200m sügavusel, üksikud liigid aga 500m sügavusel ja sügavamalgi. Mõned vetikad säilitavad eluvõime väga madalatel temperatuuridel. Polaarmaades ja kõrgmägedes elavad nad lumel, värvides selle sageli punaseks, roheliseks või kollaseks. Vetikad elavad ka mullal, mullas ja isegi õhus. Mõned liigid, mis koos bakteritega
annaabi.ee 
