funktsiooni, mõned neist kujunevad suurteks liikumisvõimetuteks makrogameetideks, mis jäävad kolooniasse, teine osa viburitega varustatud mikrogameetideks, mis eralduvad kolooniast viljastumisel. Vetikate ökoloogia Peaaegu kõik vetikate rakud on fotosünteesivõimelised e. sahhariide tootvad.Vetikatel toodavad kõik rakud, kasv on kiire, ning võimaldab neil kasvada varjus maapinnal või sügavas vees, kus taimed enam kasvada ei saaks. Plankitiline vees hõljuv, bentiline veekogu põhjas elav. Merede ja ookeanide fütoplankton seob fotosünteesi käigus suures koguses süsinikdioksiidi, mille sisaldusest atmosfääris sõltub oluliselt Maa temperatuur. Seetõttu võib fütoplankton olla oluline kliima stabiliseerija ja mõjutaja. Veel toimivad nad veepuhastajatena. Sobiva temperatuuri, valgustuse ja toitainete rikkuse korral toimub vetikate kasvupuhang ehk veeõitseng. Algloomad Algloomadega tegelevat bioloogiaharu nimetatakse protozooloogiaks.
substraadile. Põhjasetete uurimiseks kasutatakse kopasid (sõlataoline; organismid jäävad pidama) * makrobentos - 1mm silmasuurusega *mikrofauna - 0,05 mm *meiobentos - domineeriv jõgedes ja järvedes. Põhjaelustikus elavad sääsevastsed, väheharjasussid, 2poolmelised molluskid (ei saa olla seisvas vees, sest filtreerivad toitu). Jõe ülemjooksul pole planktonit, keskjooksul on natuke ja alamjooksul on rikkalikult. Botanoplankton. Bentiline epifauna – põhja lähedases kihis elavad organismid, kes ei kaevu setetesse (krevetid, krabid, austrid, merestiilikad, meritähid). Vee liikumine Nõrk lainetus paneb org aine horisontaalsuunas liikuma kuni jõuab vaiksesse vette, kus ta settib põhja. Need sisaldavad palju org ainet ja sellest toitujaid. Mõõdukas vee liikumine võib kerget org ainet lahti uhtuda jättes alles liivased põhjad, kus epifauna organismid on eelistatumas olukorras.
· ekvaatoril 2, kaugemal 1 vihmaperiood · metsa kasvu piiravad ajutine kuivus, toitainete vähesus ja herbivoorid · punamullad · sesoonsed sademed sesoonne produktsioon- sesoonne karjatamiskoormus - sesoonne turism · Sesoonne karjatamiskoormuse kõikumine: ära tarbitakse 40% primaarproduktsioonist Maailmameri · Pelaagiline vabas vees Plankton e. hõljum Nekton e. vabalt ujuv · Bentiline põhjale kinnituv või põhjas liikuv · Tsoonid maailmamered Valgus e. eufooriline Hämariku e. düsfootiline Pimedus e. afootiline · Zooplanktin vesikirp, aerjalgne · Apvelling tuul puhub sooja vee pealtpoolt ära · Mandrilava e. selfiala palju kala ( Peruus peruu ansoovis loomasööt, väetis) · Guaano · Humbolti pingviin · Kõige suurema korallide liigirikkusega troopilised korallrifis 30. Laiuskraadide vahel,
annaabi.ee 
