nad on kasutusel erinevate tööpõhimõtetega mootorites. 29. Mida iseloomustab bensiini t10? aurukorgid 30. Mida iseloomustab bensiini t50? mootor ei vaheta tööreziimi(gaastunnetuse puudb 31. Mida iseloomustab bensiini t90? Rasked fraktsioonid, mootor rikneb(setted) 32. Missugustes näitajates on erinevused suvistel ja talvistel bensiinidel? aururõhk, hägustamispunkt, külma filtri ummistuspunkt 33. Mis on oktaaniarv ja mida iseloomustab bensiinidele esitatud oktaaniarv? oktaaniarv= detonatsioonikindlus. põleda suure surveastmega mootoris normaalkiirusel. 34. Mis põhjusel on normitud kaks oktaaniarvu bensiinide jaoks? Nimeta need oktaaniarvud. mootrimeetod ja uurimismeetod 35. Mida iseloomustab mootorikütustes üldine väävlisisaldus? korruteerimist 36. Mida iseloomustab vaskplaadikatse? Miks teda lisaks üldisele väävlisisaldusele määrata on nõutud? korrosiivsust, vees lahustuvad happed ja alused
Kütuse oktaanarvuks nimetatakse isooktaani C8H18 mahulist protsenti isooktaan ja normaalpaani segus C7H16 millel on sama detonatsiooni kindlus, kui antd kütusel ja tema oktaanarvuks loetakse 100. Normaal eptaan on madala oktaavarvuga, ning tema oktaanarvuks loetakse 0. Oktaanarv saadakse kas: laboro uurimismeetodil või ka mootormeetodil. Oktaanarv kirjutatakse bensiini margi juurde A – 93, A – 95 jne. Looduslikult toodetud bensiinid on madala oktaanarvuka ja selle tõstmiseks lisatakse bensiinidele antidetonaatoreid. MEHHAANILISEDLISANDID Mehhaanilised lisandid põhjustavad filtrite ja süsteemide ummistusi, kütuse kõrgsurveaparatuuris plunzerpaaride ja pihusti otsikute kulumist või ka kinnikiilumist. Üldjuhul mehhaanilisi osakesi kütuses ei tohi esineda ja seepärast kütused puhastatakse enne kõrgsurveaparatuuri saatmist. Puhastada võib kütuseid mitmeti: setestamine filtreerimine separeerimine VEE SISALDUS
võimalikult lühikese levimistee süüteküünlast kuni põlemiskambri tagumisse ossa ja intensiivsed keerised segus. b) silindri ja kolvi valmistamine soojust hästi juhtivast materjalist; 2. vastavate ekspluatatsiooni võtetega: a) eelsüütenurk väiksem; b) mootori koormus väiksem; c) küttesegu rikastamine; d) detonatsioonikindlama kütuse kasutamine. Autobensiinide detonatsioonikindluse suurendamiseks lisatakse bensiinidele antidetonaatorit – etüülvedelikku, ja sellist bensiini nimetatakse etüülitud bensiiniks. Kui lisada 1 kg bensiinile 1cm3 etüülvedelikku (tavalisim tetraetüülplii), on võimalik oktaaniarvu tõsta 10…15 ühiku võrra. Etüülitud bensiini äratundmiseks lisatakse etüülvedelikule värvainet, mis annab etüülitud bensiinile punase, kollase, sinise või rohelise värvi. Etüülitud bensiin on mürgine ja seetõttu on tema kasutamine mootorsaagide kütusena keelatud
· Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) · Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) · Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80) · Katalüütiliselt reformitud bensiin( oktaanarv 74...86 ) · Alküülbensii(Oktaanarv üle 90) Kaasaegsetes automootorites bensiini oktaaniarvuga alla 80 ei kasutata. Oktaaniarvu tõstmiseks segatakse madala oktaaniarvuga bensiinidele hulka detonatsioonikindlaid komponente (tolueeni, isopentaani jt.) või antidetonaatoreid. Odavaim ja levinuim antidetonaator on tetraetüülplii - Pb(C2H5)4. See ühend, lisatuna bensiinile väikeses koguses (0,4...O,9 g/kg ), pidurdab tunduvalt detonatsiooni teket. Bensiine, mis sisaldavad tetraetüülpliid, nimetatakse etüülbensiinideks. Pliiühend on eluohtlikult mürgine aine, mistõttu on need bensiinid väga mürgised. Et teha vahet
· Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) · Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) · Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80) · Katalüütiliselt reformitud bensiin( oktaanarv 74...86 ) · Alküülbensii(Oktaanarv üle 90) Kaasaegsetes automootorites bensiini oktaaniarvuga alla 80 ei kasutata. Oktaaniarvu tõstmiseks segatakse madala oktaaniarvuga bensiinidele hulka detonatsioonikindlaid komponente (tolueeni, isopentaani jt.) või antidetonaatoreid. Odavaim ja levinuim antidetonaator on tetraetüülplii - Pb(C2H5)4. See ühend, lisatuna bensiinile väikeses koguses (0,4...O,9 g/kg ), pidurdab tunduvalt detonatsiooni teket. Bensiine, mis sisaldavad tetraetüülpliid, nimetatakse etüülbensiinideks. Pliiühend on eluohtlikult mürgine aine, mistõttu on need bensiinid väga mürgised. Et teha vahet
annaabi.ee 
