Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"benioffi" - 5 õppematerjali

Maavärinate tekkepõhjused
14
doc

Maavärinate tekkepõhjused

maakoort moodustavad magmakivimid ja mäeahelikud, need võivad ületada merepiiri saarte näol (näiteks Island ja Assoorid). Esineb ka mandritel, mida nimetatakse mandriliseks riftiks. Näiteks Ida-Aafrika murrangute vöös koos Punase mere, Surnumere ja Baikali järve piirkonnaga. Venituspingete tõttu tekivad riftid, mille tulemuseks on pangasmäestikud. [], [], [], [] Lisaks toimuvad maavärinad ka subduktsioonivööndites ehk Benioffi tsoonis, kus kivimites habrast deformatsiooni ja nende purunemist ei toimu. Sellised maavärinad on süvafookuselised (toimuvad kuni 670km sügavusel) ja need on tõenäoliselt tingitud mineraalstruktuuride kollapseerumise ja nende asendumisel tihedama pakindusega (laboratoorsed katsed näitavad et see protsess toimub väga kiiresti) vabanevast energiast. Laamade liikumise tüübid (http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Fault_types .png )

Loodus → Keskkond
60 allalaadimist
Maateadused I kordamisküsimused
17
doc

Maateadused I kordamisküsimused

· plahvatuslike vulkaanipursete tagajärjel (45%). Samuti esineb maavärinaid pursete eelsel perioodil, kui toimub maasügavuses asuva magma pressimine magmakambrisse (viimane tunnus aitab ennustada vulkaanipurset) · subduktsioonivööndites (nn. Benioffi tsoonis), kus kivimites habrast deformatsiooni ja nende purunemist ei toimu. Sellised maavärinad on süvafookuselised (sügavus kuni 670 km) ja need on tõenäoliselt tingitud mineraalstruktuuride kollapseerumise ja nende asendumisel tihedama pakindusega (laboratoorsed katsed näitavad et see protsess toimub väga kiiresti) vabanevast energiast. Süvafookuseliste maavärinate hüpotsentrid e. kolded paiknevad kuni

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
Maateaduse alused I kordamisküsimused
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

Kui erinevat tüüpi seismiliste lainete kiirused on teada, saab nende järgi kindlaks määrata kauguse maavärina epitsentrist. 145. Maavärinate esinemiskohad erinevates maakera piirkondades ja nende fookuse sügavuse sõltuvus erinevast geostruktuursest piirkonnast. madalad (kolde sügavusega kuni 60 km), keskmised (60-300 km), sügavad (üle 300 km), kõige sügavamad kuni 700 km, ~90% maavärinatest toimub sügavusel alla 100 km. 146. Benioffi tsoon? Ookeaniline maakoor vajub maismaa koore alla. Benioffi tsoon on seal, kus kivimid hakkavad sulama. 147. Maavärina intensiivsus ja selle määramine. Mercalli ja Richteri skaalad. a) Maavärina intensiivsuste astmetena (modifitseeritud Mercalli skaala ­ al 1883. a tänapäevani) empiiriline skaala Rooma numbrites (pallides): I (inimene mv. ei taju).... XII (lauspurustus). Maavärina intensiivsus määratakse subjektiivselt, vaadates purustusi.

Maateadus → Maateadus
82 allalaadimist
Keskkonnageoloogia
17
docx

Keskkonnageoloogia

kohalejõudmise ajas. 195. Maavärinate esinemiskohad erinevates maakera piirkondades ja nende fookuse sügavuse sõltuvus erinevast geostruktuursest piirkonnast. Esinevad kõige rohkem litosfääri laamade kokkupuutepiirkondades. Madalfookuselised maavärinad tekivad laamade kokkupõrkepiirkonnas või kokkupõrkel, süvafookuselised maavärinad esinevad kaugemal sisemaal, vahevöösse sukelduva laama mineraalide struktuuri kiirel muutusel. 196. Benioffi tsoon? Sügavalpaiknev seismiliselt aktiivne ala subduktsioonivööndis. Seal toimuvad maavärinad on süvafookuselised ja on tõenäoliselt tingitud mineraalstruktuuride kollapseerumise ja nende asendumisel tihedama pakindusega vabanevast energiast. Maavärina intensiivsus ja selle määramine. Intensiivsust määratakse kas visuaalselt või vabanenud energiahulka mõõtes. 197. Mercalli skaala ja Richteri skaala.

Geograafia → Geoloogia
44 allalaadimist
Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED
16
docx

Geofüüsika ja dünaamiline geoloogiaEKSAMI VASTUSED

laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad/tähendust geoloogiale võib võrrelda DNA avastamisega biol või relatiivsusteooriaga füs/loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks/rajajaks peetakse mitmekülgset saksa teadlast Alfred Wegeneri Laamade liikumissuunad ongi väljavenitumisvöönditest, kus ookeaniline maakoor vahevöö ülaosast kerkiva materjali arvel pidevalt uuenab, kokkusurumisvöönditesse ehk Benioffi vöönditesse 12) Magmatism ja vulkanism: magma diferentsatsioon, vulkaanide tüübid ja paiknemine, geisrid ja kuumaveeallikad, maasisese soojuse kasutamine. Suure rõhu tõttu, mis tõstab kivimite sulamistemp, valitseb Maa sisemuses teatud termodünaamiline tasakaal. Selle tasakaalu rikkumisel kas temp tõusu või rõhu vähenemise korral sulavad kivimid üles ja kujunebki magma Maapinnale

Füüsika → Keskkonnafüüsika
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun