Ta ei "liiguta" mitte ainult don Quijote ja Sancho sisemusi, vaid paneb tegelased - teispool romaani seiklust - liikuma nii ühelt jutustustasandilt teisele (romaani "sees") kui ka juhib nad romaanist "välja", ühelt poolt ajatusse minevikku, müüti, teiselt poolt romaani lugeja füüsilisse kaasaega. "Don Quijote" kunstilise struktuuri originaalsus väljendub aga milleski enamas. Nimelt selles, et Cervantes asetab enda ja teose vahele veel ühe jutustaja, araablasest krooniku Cide Hamete Benengeli. "Don Quijote", nagu ta väidab, on üksnes Benengeli loo hispaaniakeelne tõlge. Vähe sellest: autor annab mitmeti mõista, et don Quijote loost eksisteerib veel teisigi variante ning et romaani algusotsa annabki ta edasi ühe seesuguse (Benengeli loost ebatäpsema) versiooni kaudu. Lugeja märkab imestusega, et loos tervikuna on palju udusust, isegi kangelase nimest pole teada, kas see tõeluses oli Quijada, Quesada või Quijana.
juhib nad romaanist "välja", ühelt poolt ajatusse minevikku, müüti, teiselt poolt romaani lugeja füüsilisse kaasaega. "Don Quijote" kunstilise struktuuri originaalsus väljendub aga milleski enamas. Nimelt selles, et Cervantes asetab enda ja teose vahele veel ühe jutustaja, araablasest krooniku Cide Hamete Benengeli. "Don Quijote", nagu ta väidab, on üksnes Benengeli loo hispaaniakeelne tõlge. Vähe sellest: autor annab mitmeti mõista, et don Quijote loost eksisteerib veel teisigi variante ning et romaani algusotsa annabki ta edasi ühe seesuguse (Benengeli loost ebatäpsema) versiooni kaudu. Lugeja märkab imestusega, et loos tervikuna on palju udusust, isegi kangelase nimest pole teada, kas see tõeluses oli Quijada, Quesada või Quijana.
mõistma, et elus on muudki peale söögi. Talle hakkavad DQ seigad väga meeldima, nii et on nõus ka tasuta kaasa minema. DQ ja Sancho Panza on vastanduvad tegelased idealist ja materjalist. Nende erinevusest hoolimata süveneb sõprus teose arenedes. Cervantes mängib ,,DQ" struktuuriga ta loob illusiooni romaani tõeluse kokkusulamisest ajaloolise tõega. Kaasates romaani loomisse kujutlusliku autori Benengeli ja jättes ähmaseks loo päritolu ja ka peategelase tegeliku nime, rõhutab autor sellega loo müütilisuse muljet. DQ ja SP saavad II osa algul teada, et neist on kirjutatud romaan ja nad arutavad nii õige II osa kui ka võltsitud II osa üle sellega püüab Cervantes rõhutada, et müüdid elavad edasi paljudes eludes ja aegades. Koerte kõnelus (Cervantes) Koerad, kellele on antud kõnevõime, kasutavad rääkimist ära, arutlemaks inimeste pahede ja pattude üle: laim, vargused,
annaabi.ee 
