Sõnaliturgia Epistel Credo Graduale Alleluia/Sequ entia Evangeelium Jutlustus Armulaualit Offertorium Sanctus/Bene urgia Prefatio dictus Communio Canon missae Pater noster Agnus Dei Lõpetus Postcommuni Ite missa est o või Benedicamus Domino Fiidel- lamedapõhjalise helikastiga (vioola ja viiuli eelkäija) Rebekk- poognaga mängitav, ümarapõhjalise kõlakastiga Psalteerium- mängiti näppudega ja poognaga, klavessiinilaadsete pillide eelkäija Torupill- puupuhkpill Rataslüüra- keeled paneb võnkuma vändaga pööratav rattas Lauto- ümarapõhjalise kõlakatsiga näppepill Portatiiv(-orel)
(Carus). Tõnu Kaljuste on teinud koostööd ka niisuguste heliloojatega nagu Alfred Schnittke, György Kurtag, Krzysztof Penderecki, Erik Bergman, Gia Kantseli, Sven-David Sandström, Knut Nystedt, Einojuhani Rautavaara, Brett Dean jpt. CDd Krzystof Penderecki: Miserere. Veni Creator, In pulverem mortis, De profundis, Miserere, Benedictus, Stabat mater, Song of the Cherubim, Agnus dei, Benedicamus. Madalmaade Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Globe 2004. Joep Franssens: Harmony of the Spheres. Madalmaade Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. Composer's Voice (2004). Arvo Pärt: Beatus. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Virgin 1997. Antonio Vivaldi: Gloria - Settings from the Mass and Vespers. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. Carus-Verlag 2003. Arvo Pärt: Orient Occident
1999 "Hale Bopp'i komeet" op 69 flöödile ja kitarrile 2000 "Täielik kuuvarjutus" kitarrile 2001 "Leoniidid" op 78, kontsert flöödile ja kammerorkestrile (Lepo Sumera mälestuseks) 2002 "RX - Cassiopeiae" op 82 sümfooniaorkestrile "Kevadele", kantaat op 85 sopranile, naiskoorile ja keelpilliorkestrile (Anne Kahro) "Ikeya Shangi komeet op 87 viiulile, klaverile ja vibrafonile "Universumi hääled" op 88 neljale klaverile (16 käele) 2002 2003 "Tõde" op 83 meeskoorile (Anne Kahro) "Benedicamus patrem" op 90 sopranile, 4 trompetile orelile ja timpanitele "Pro Patria", oratoorium sopranile, meeskoorile, poistekoorile ja puhkpilliorkestrile (Jaan Lõo) "Tuhala lood" häälele, hiiu kandlele ja kahele viiulile
Agnus Dei Communio LÕPETUS Postcommunio Ite missa est või Benedicamus Domino NB! Jämeda kirjas on märgitud lauldavad osad. Noodikirja kujunemine Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. Gregoriuse koraali varasemad noodikirja näited ongi meieni jõudnud 8.- 9. sajandist. Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei
21 1998 Rahvalauluseade ,,Veere, päike" 1999 ,,Itk isale", op 71 1999 Oratoorium ,,Känn ingen oro", op. 72 1999 Talvekantaat ,,Puhta energia puhang", op. 73 2000 ,,Ood armastusele", op 75 2000 ,,Kaks muhedat habemikku" (popurrii V. Tormise ja U. Sisaski loomingust), op 77 2001 Kantaat ,,Armastusele", op 80 2002 ,,Tõde", op 83 2002 Kantaat ,,Kevadele", op 85 2002 ,,Tähistaeva killukesed", op 89 2003 ,,Benedicamus Patrem", op. 90 (4 versiooni) 2003 ,,Tuhala lood", op 91 2003 Oratoorium ,,Pro Patria", op. 92 2004 Kooripoeem ,,Emakeel", op 97 2005 ,,Benedictus", op 98 2005 Meeskooritsükkel ,,Elu triloogia", op 99 2005 Oratoorium ,,Veni Sancte Spiritus", op. 100 2005 ,,Kadrikantaat", op. 101 2005 ,,Plahvatus", op. 103 2005 ,,Supp, praad ja magustoit", op. 104 2005 ,,Imet loomas päikesele", op 110 2006 Koguperekantaat ,,Vastlad", op 106 2006 ,,Eestlastele" 2007 ,,Jaanikantaat", op. 108
annaabi.ee 
