juudiküsimus lõplikult lahendada juudid bioloogiliselt hävitada Kuidas see toimus.... 21. jaanuar Wannsee nõupidamine Töölerakendamine töökolonnides (sugude eraldamine, sunnitöö, ebaküllaldane toit, ellujäänute suhtes rakendatakse erikohtlemist) Kõigi Euroopa juutide sundsaatmine idaaladele Sõjainvaliidide ja sõjaliste autasudega juutide saatmine Theresienstadti 5,29 miljonit juuti tapetakse (peam.gaaitamise teel) Auschwitzi, Chelmo, Belzeci, Sobibori, Treblinka, Maidaneki jt laagrites Elu mitte vääriva elu väljarookimine Pärilikke haigusi põdeva järelkasvu vältimise seadus: Sundsteriliseerimine Eutanaasiaprogramm parandamatult haigetele halastussurm (märksõnadeks valikute tegemisel on töövõimelisus, rass) Kes on vastutav juutide hukkamise eest? Sakslased hukkajad Sakslastega koostööle läinud kohalikud Kohalikud, kes ei astunud vahele, ei andnud võimalust põgeneda (perekonna
600 000 inimese tuhk puistati mööda ilma laiali. Järelikult ei saa ühtki kirjutist uskuda. Holokausti-dogmaatikud on koonduslaagreis hukkunute ja hukatute kohta toodud arvudes lähtunud ütlusest " mida rohkem, seda uhkem". Auschwitzi laagris hukatute arvuks nimetati Nürnbergis 4,2 miljonid, seda hukkunute arvu peeti tõeseks veel 1970-ndate aastate lõpuni. Kokkuvõttes ei saa täpselt öelda hukkunud juutide arvu. 1942. aasta märtsist kuni 1943. aasta oktoobrini mõrvati Belzeci, Sobibori ja Treblinka surmalaagrites umbes 1,7 miljonit inimest. Eesmärk oli tühjendada Poola juutidest ning röövida ohvritelt viimanegi raha. Vähe sellest, et neilt riided, raha ja isiklikud asjad ära võeti, surnukehadelt eemaldati isegi juuksed ja kuldhambad. Miski ei tohtinud raisku minna. Ohvrid saabusid rongidega, tavaliselt pungil täis kaubavagunites. Neile teatati, et nad olid tulnud tööle. Kõigepealt aga tuli "desinfitseerimise" jaoks lahti riietuda ja "dusi all käia".
jalgadega. Üks sakslastest nimega Sepp oli kohutav, sadistlik elajas, kes laste piinamisest erilist naudingut tundis. Ta kohtles naisi väga jõhkralt. Kui need tal oma lastele viidates lõpetada palusid, haaras ta sageli lapse ema käte vahelt ja rebis ta pooleks või haaras tal jalust, lõi pea vastu seina puruks ning viskas keha minema." (Yankel Wiernik, Treblinkas ellujäänu) 3.2 Operatsioon Reinhardt 1942. aasta märtsist kuni 1943. aasta oktoobrini mõrvati Belzeci, Sobibori ja Treblinka surmalaagrites umes 1,7 miljonit inimest. Need laagrid olid osa operatsioonist Reinhardt, mille eesmärk oli tühjendada Poola juutidest ning röövida ohvritelt viimanegi vara. Vähe sellest, et neilt riided, raha ja isiklikud asjad ära võeti, surnukehadelt eemaldati isegi juuksed ja kuldhambad. Miski ei tohtinud raisku minna. Selle tööga, samuti laipade koristamisega, pidid tegelema juutidest vangid ligikaudu 1000 inimest.
Saksa võimud lõid spetsiaalsed tapmiskomandod Einsatzgruppen juutide hukkamiseks. Kõik juudid okupeeritud Nõukogude Liidu territooriumil pidid hakkama kandma kollast tähte. Algas Lääne-Euroopa juutide deporteerimine Poola getodesse ja juutide gaasitamine Chelmo laagris – esimeses surmalaagris. 1942 – Wannsee konverentsil võeti vastu otsus juutide täieliku hävitamise kohta (lõpplahendus). Algas Ida-Euroopa juutide hukkamine Belzeci, Sobibori ja Treblinka surmalaagrites, massiline gaasitamine Auschwitz-Birkenau ja Majdaneki surmalaagrites. Lääne-Euroopa juudid deporteeriti Auschwitz-Birkenau laagritesse. 1943 – Viidi lõpule juutide hukkamine Chelmo, Belzeci, Sobibori, Treblinka ja Majdaneki surmalaagrites ning kõik jäljed sellest hävitati. 1944 – Ungari juudid deporteeriti Auschwitz-Bireknausse ja hävitati. Algasid surmamarsid ja asitõendite hävitamine.
annaabi.ee 
