Ta reisis Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal. Kuid olid asju mis teda hoidsid kodumaal. Ta armastas väga oma õdesi ja vendi, ning kiindus peagi andekasse lauljannas Cladkovskajasse. Vaatamata raskustele tuli Chopinil need sidemed siiski katki rebida, suurema ja üllama eesmärgi nimel. Võõrsil elas helilooja 1830. aastast. 1831. aasta septembris saabus Chopin Pariisi. Ta keerles peenes seltskonnas ning teda imetleti. Tal oli ka lühike ja põgus tutvus itaalia ooperipianist Belliniga, mille katkestas viimase surm. Bellinil oli Chopini kohta ainult ülistavaid sõnu öelda. Chopini igatsus ja kõige suurem piin oli kodumaa vastu. Mõningaid helgemaid värve tõid helilooja ellu mõningad armastusperioodid. Nt. kauni poola laulja Delfin Potockaga ja tema noorpõlve mängukaaslane Maria Wodzinska. Hiljem astus Chopini ellu, aastaid vanem naiskirjanik George Sand. Ajal mil Chpoin leidis teatava tasakaalu oma elus, hakkas teda üha enam jälitama kopsuhaigus. Kes
Hiljem väitis ta, et Squarcione oli ilma õigusteta tema tööde pealt kasu lõiganud. Napilt peale Squarcione koolist lahkumist avas ta oma töökoja. Sel ajal tunti Padovas väga suurt huvi Rooma antiigi vastu. See väljendus antiikesemete kollektsioneerimises ning uurimises. Mantegna teadis paljusid kohalike õpetlasi ning antikvariaate, kes olid selle tööga seotud. 1453. aastal abiellus Mantegna Nicolosia Belliniga, kelle vennad, Giovanni ja Gentile Bellini, olid sammuti kunstnikud. Mõlemad kunstnikud tegid töid, kus on näha Mantegna mõjutusi. Mantegna jäi Paduasse 1459. aastani, kui Ludovico Gonzaga veenis teda Mantovasse kolima. 4 1.2 ELU MANTOVAS Juba mõnda aega oli Ludovico II Conzaga ( Mantova markii ) üritanud Andrea Mantegnat Mantovasse meelitada. 1460. aastal astus lõpuks Mantegna õukonna kunstniku ametisse. Ligi
oli kodumaale sõiduks valmis. Teda hoidsid aga tagasi nõrk tervis ning isa manitsused. Revolutsiooni mõjul ärkas endises naljatlevas romantilises kunstnikus patrioot, mis jättis tugeva pitseri tema loomingule. 1831. aasta septembris saabus Chopin Pariisi. Ta keerles saadikute ja vürstide keskel, teda imetlesid maailma kuulsad heliloojad, pianistid, luuletajad ja kirjanikud. Paljudes leidis ta endale sõpru. Lühike, kuid südamlik (1833-1835) oli tutvus kuulsa itaalia ooperikomponisti Belliniga, mille katkestas viimase surm: " Chopin paneb kõigi prantslannade pead pööritama, meestes aga äratab armukadedust. Ta on nüüd moes ja võib arvata, et varsti ilmuvad kindad á la Chopin. Ainult igatsus kodumaa järele piinab teda sageli," kirjutasid sõbrad Chopinist. Kõik, kes saabusid Poolast, olid Chopini oodatud külalisteks. Tema emakeel kõlas talle kui muusika, milles oli kuulda kodumetsade kohinat. Aastal 1835 õnnestub Chopinil pärast viieaastast vaheaega Karlsbadis näha oma
02.11.1830 jättis Chopin hüvasti oma sõprade ja austajatega. Armsamalt saadud sõrmus sõrmes ja hõbedane karikas kodumaa mullaga ühes, lahkus ta Poolamaalt igaveseks. 1831. a septembris saabus helilooja Pariisi, kus teda võtsid vastu nimekad Poola pagulased ja tuntud kunstnikud (H. Heine, A de Vigny, Eugéne Delacroix). Chopini tutvustati tähtsamatele pianistidele (Ferdinand Hiller, Franz Liszt). Sõprussidemeid lõi ta H. Berliozi F. Mendelssohni ja V. Belliniga. Pariisist tegi ta mitmeid kontsertreise koos oma sõpradest heliloojatega. 1835. a kohtus Chopin Karlsbadis oma perekonnaga. Seal tutvus ta krahv Franz von Thun-Huhensteiniga, kelle tütreid ta Pariisis oli õpetanud. Krahv kutsus Chopini ja tema pere enda lossi Decinis. Chopin naases Pariisi Leipzigi kaudu, kus kohtus Mendelssohni, Schumanni ja Clara Wieckiga. 1836. a krahvinna Marie d`Agoult korraldatud peol kohtus Chopin prantsuse kirjaniku George Sandiga
annaabi.ee 
