Šveitser on uksehoidja,nn sisseviskaja Livree Seriif on graafiline element tähe põhijoone otsas. Seriifiks on enamasti horisontaalne kriips, kolmnurk või ristkülik. Hetäärid olid Vana-Kreeka kurtisaanid - haritud ja sotsiaalselt tunnustatud kaaslannad. Ehkki enamikul neist olid nende patroonidega ka seksuaalsuhted, ei olnud hetäärid lihtsalt prostituudid.Tänapäeva mõeldakse hetääri all uhkemat prostituudid. Pegasos on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Ühe müüdi kohaselt sündis hobune ookeani lätete juures. Pärast Bellerophoni surma lendas Pegasos Olümposele tagasi. Ta tekitas kabjahoobiga Hippokrene allika (Hobuseallika), mis voolas alla Helikoni mäelt. 3.Kas põhja minnes saab põhja minna? Ei saa,sest jää on ees 4.Mida tähendab lause: Noored timurlased spatseerid peale võsaleeri grüünesse Tänapäeval tähendaks see seda:Noored vabatahtlikud jalutasid peale suvepäevi loodusesse vms. 5
lahingus surmavaks. Enda saatuse eest ei ole võimalik eest joosta. 2)Ariadne lõng-"Ariadne lõng" kui juhtnöörid. Ariadne armus Theseusesse, kes tahtis pääasta linna. Labürindist pääsemiseks andis Adriane talle lõgakera, mis aitas ta sealt välja. 3)Narkissos- Kõige ilusam mees. Põlgas eemale kõik naised, kes temasse armusid. Nemesis kättemaksujumalannat ajas see marru, meelitas Narkissose tiigi äärde, kus ta nägi enda peegelpilti ja suri seal samas. 4)Pegasos- Bellerophoni tiivuline ratsu. Peale Bellerophoni surma, läks Pegasos tagasi Olümpose mäele. 5)Pandora laegas- Kingitus kõigilt. Tänu sellel on maailmas nii palju pahesid ja vähe lootust. 6)"Oidipuse kompleks"- Poeg armastab ema ja tahab enda emaga abielluda või nagu kooselu. Antiik-Kreeka ja Antiik-Rooma teater ja erinevused: -Antiik-Kreekas tekkis amfiteater. Teater koosens kolmest osast: 1)Orkestra, 2)Proskeenion, 3)Skeene. "KUNINGAS OIDIPUS"
Herakles- Vana-Kreeka vägilane. Peajumal Zeusi ja sureliku Alkmene poeg. Niobe oli vanakreeka mütoloogias Teeba kuninganna, Amphioni naine. Ta oli Tantalose tütar. Heerosed olid surelikud, kuid peajumalate otsusel võidi neid tõsta Olümposele, jumalate hulka. Tuntuimad heerosed olid dooria hõimude esiisa vägilane Herakles, Ateena kangelane Theseus, Perseus, Orpheus. Eros- Vana-Kreeka armastusjumal. Pegasos on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Eris on vanakreeka tülijumalanna. Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja
(Antiigileksikon, 1983). Bellerophon, ka Bellorophonthes, kes oli ühe müüdi kohaselt Korintose kuninga Glaukose poeg, ent keda peeti ka merede valitseja Poseidoni ja targa sureliku Eurynome pojaks, taltsutas Pegasose Athenalt unes saadud kuldsete, ennenägematult ilusate valjastega, saades kuulsa looma peremeheks. Tirynsi2 kuninga Proitose abikaasa Anteia armus Bellerophonisse, kes naise ära põlgas. Anteia nõudis Bellerophoni tapmist. Et Proitos oli noormeest oma lauas kostitanud, ei saanud ta Bellerophoni tappa ning saatis ta Aasiasse Lüükia kuningale kirja viima, kes enne teate lugemist Bellerophoni samuti külalislahkelt kohtles ning seega ei julgenud Zeusi viha kartev kuningas kirjas sisaldunud soovi täita. Bellerophon saadeti tuld sülgavat koletist Chimairat (Kimääri) tapma. Kurjakuulutav elukas oli eest lõvi, tagant madu ning keskelt sokk,
Nende väejuhina määrati Atlasele karmim karistus - ta pidi igavesti oma õlgadel taevast kandma. See müüt seletas kreeklastele, miks taevas maale ei lange. Üks legend ütleb, et tema nime kandev mäeahelik Põhja-Aafrikas tekkis nii, et Atlas muutus kiviks, pärast seda, kui Perseus talle gorgo Medusa pead näitas. See õnnetus osutus õnnistuseks, kuna Atlas oli pärast seda piisavalt tugev, et taevast toetada. Pegasos (ladina keeles Pegasus) on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus gorgo pea maha lõi. Ariadne lõng Ariadne oli müütilise kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa Phaidra õde. Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga
Bellerophon elas tükk aega õnnelikult; siis aga ajas ta jumalad vihale. Bellerophon hakkas soovima, et ta võiks koos jumalatega Olümposel elada – oli tal ju jumalik hobune. Nii püüdis Auli Kütt Pegasos ja Aphrodite 2 ta Pegasosel Olümposele ratsutada, lootes saada paika surematute hulgas. Jumalad aga nii ei arvanud; ka ratsu oli targem – ei tahtnud keelatud paika lennata ja paiskas Bellerophoni sadulast. Too hulkus üksinda ringi, kuni suri. Pegasos leidis peavarju Olümpose taevalikes tallides, kus hoolitsetakse Zeusi hobuste eest. Poeetide jutu järgi oli just Pegasos see, kes tõi kohale kõue ja piksenooled, kui Zeus neid kasutada tahtis. Pegasose jala puudutusest tekkis Helikonil, muusade mäel, allikas Hippokrene – ‘hobuseallikas’. Seetõttu sai Pegasosest hiljem luulehobu. Hobune Korintose vaasimaalis
annaabi.ee 
