Martin Velbri 8.B Tallinna Reaalkool 2018 1. Raamat ilmus 1956. Selle kirjastas Eesti riiklik kirjastus. 2. Raamatu tegevusaeg ei olnud nimetatud, aga otsides internetist leidsin, et see toimus 1903. aastal 3. Raamatu tegevuskoht oli Euraasia mandril, Kagu-euroopas. Reis algas Eestis. Sealt sõitis ta Riiga, Riiast Berliini, Berliinist Prahasse, Prahast Viini, Viinist Budapesti (vahepeatus), Budapestist Belgradi, Belgradist Sofiasse, Sofiast Konstantinoopoli (praegune Istanbul) ja sealt tagasi Eestise. Teekonda Eestisse tagasi polnud kirjeldatud. Joonis 1: Eduard Vilde teekond reisi vältel 4. Raamatu jooksul käib Eduard Vilde erinevates kohtades ja suhtleb erinevate võõrestage. Raamatu vältel jagab Eduard Vilde oma hetketundeid. Eduard Vilde sõnul, Teeb ta iga-aastaseid reise, sest ta tahab uusi kogemusi saada. Siis ta tuleb tagasi Eestisse ja saab ideid ja mõtteid seedida ja
Maa-alust vett on nii palju,et 95% ressurssidest kasutatakse joogiveena Sloveenias, mis on suhteliselt hästi säilinud võrreldes olukorraga teistes Euroopa riikides Turistide sõnul on just Sloveenia riik,mille eriline võlu peitub just jõgedes ja järvedes. Suuremad jõed Kõige pikem jõgi on Sloveenias Sava jõgi-Jõe lähe asub Alpides Sava Dolinska ja Sava Bohinjska ühendamisel. Voolab kagu ja ida suunas läbides Zagrebi. Suubub Belgradist paremalt Doonausse. Pikkus 940 km. Suuruselt teine on Drava jõgi,mis algab Karni Alpidest. Seejärel voolab valdavalt kagu suunas. Suubub paremalt Doonausse.Jõe pikkus on 725 km. Jõgede peamisteks toiteallikateks on mägede lume sulamisveed ja sademed. Sava Järved Sloveenias asub 321 veekogu ,mis on kõik liigitatud järvedeks. Suurim listikuline järv on Bled (147 ha). Suurim järv on järv Bohinj (318 ha).
Linnad on tekkinud juba varajasest ajast loodusvarade leidumis kohtadele,kui ka teede ristumistele(antud juhul on mõeldud Põhja- ja Kirde- Euroopa teede ristumist Lähis-Ida ja Aafrikaga).Linnades elab Serbia ja Montenegros 40%elanikest.Siit ka järeldus,et riik on veel arengumaa ,sest suurem protsent elanikke elab maal ning harib põlde. Nagu ülevalpool antud andmetest võib nähe on Serbias ja Montenegros ainult üks miljonilinn ning selleks on pealinn Belgrad.Belgradist siis lähemalt. 7.2 Belgrad Belgrad on jaotunud 17 osaks , 10 nö ,,linna staatusega" ja 7 ,,äärelinna staatusega".Äärelinnad on järjest laienemas,kuna järjest rohkem elanikke asub linna tööotsinguil elama.Belgrad pole ainult riigi pealinn, vaid on ka Serbia ja Montenegro kultuurikeskus.Seal leidub ka kõrghariduslikke koole, muuseume, spordi klubisid. (Suurema huvi puhul Belgradist lugege kindlasti interneti leheküljel: http://www.reference
annaabi.ee 
