nende radioaktiivustase palju kõrgem. 2012. aastal teatas the Vancouver Sun, et tseesium-137-t leiti suures osas kaladest, mida Jaapan Kanadale müüs. Radioaktiivsust leiti 73% makrellidest, 91% hiidlestadest, 92% tuunikaladest ja angerjatest, 94% turskadest ja anšoovidest, 100% karpkaladest, vetikatest, haidest ja merikuraditest. Kanada võimud on leidnud eriti kõrgeid radiatsioonitasemeid kindlates kalaproovides. Näiteks juulis püüti mereahven, millest leiti 1000 bekrelli kilogrammi tseesiumi kohta, mida loetakse isegi Kanada haruldaselt leebete standartide järgi ohtlikuks tasemeks. Septembri alguses teatas BBC News, et Fukushimas leitud radiatsioonitasemed on 18 korda kõrgemad kui eelnevalt arvati, sest varasema mõõtmise puhul ei suutnud aparatuur nii kõrget näitajat tuvastada. Oktoobri alguses teatas Reuters, et radiatsiooni tase Fukushima lähedal asuvas merevees on tõusnud kõrgemaile tasemele viimase 2 aasta jooksul.
Hoonet saab kaitsta radooni eest hoonealuse lausisolatsiooniga, hoone ehitamisega postvundamendil (tuul puhub maja alt läbi) või radooni hoone alt välja tuulutamisega vastava drenaaziga, mis paikneb hoone all. Eestis on radooniohtlikud piirkonnad Põhja- ja Kirde- Eestis, kuid radooni võib esineda ka Lõuna-Eestis, kus eraldub see moreenist, mis võib olla paiguti vaid paari meetri sügavusel. Nii on Tartu maakonna Luunja vallas mõõdetud elamutes keskmiseks radooni tasemeks 200 ... 250 bekrelli kuupmeetris õhus, kusjuures standard ütleb, et uutes elu-, puhke- ja tööruumides peaks näitaja olema alla 200 bekrelli. Radooni kahjulik mõju inimese tervisele pole praegu täpselt teada, kuid päris kindlasti tasub jätta maha suitsetamine, mis võib põhjustada kopsuvähi umbes kaheksa korda tõenäolisemalt kui radoon. Ka asbestkiud tekitavad vähkkasvajat, kui nad satuvad hingamisteedesse, sest nad püsivad seal
olid need kalad lihtsalt läbi ujunud radioaktiivsusega saastunud veest Inimese ökoloogiline jalajälg Fukushima tagajärjed - . Fukushimas leitud radiatsioonitasemed on 18 korda kõrgemad kui eelnevalt arvati, sest varasema mõõtmise puhul ei suutnud aparatuur nii kõrget näitajat tuvastada. Septembris ütles üks merekeemia vanemuurija, et iga päev voolab Fukushimast Vaiksesse ookeani 30 miljardit bekrelli radioaktiivset tseesiumit ning sama palju ka radioaktiivset triitiumit. Radioaktiivsus on kahjustanud kilpnäärmete kudesid, seda on leitud juba 40% lastel Fukushima ümbruskonnast ning see arv saab ainult tõusta. Inimese ökoloogiline jalajälg Tuumapommid ja -relvad – tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Tuumapomm ehk aatomipomm