19. sajandi keskel puhkes Pärsias protestiliikumine valitseva reziimi vastu. Seda juhtis mirsaa Sajjid Ali Muhammad Sirazi, keda tunti nime all Bab ( Värav). Bab kuulutas, et Koraan on iganenud ja selle asemel tuleb moslemite pühakirjana tunnustada tema koostatud " Ilmutust ". Babiidide mässu surus valitsus maha ning Bab ise hukati. Tema õpilased arendasid aga babismi edasi, mille tulemusena kujunes islami baasil uus monoteistlik usun-behaism. Behaismi põhimõtteteks oli kõikide religioonide ühtsus ja üksmeel, kõigi inimeste vendlus, rassiliste, sotsiaalsete ja usuliste eelarvamuste kaotamine. Behaism leidis palju järgijaid ja on tänapäeval laialt levinud. 1870. aastatel sai alguse panislamism. Selle usulise ja poliitilise liikumise ideeliseks isaks peetakse türgi valgustajat Namik Kemali, kes võitles moslemite iseteadvuse tõstise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi teokraatliku võimu alla
levitamiseks. Vahhabiidid sõlmisid poliitilise liidu mõjuka Saudi suguvõsaga, mille tulemusel kujunes vahhabiitlik Saudi riik. Pärsias puhkes 19.saj keskel protestiliikumine valitseva reziimi vastu. Seda juhtis mirsaa Sajjid Ali Muhammad Sirazi, kes sai tuntuks hüüdnime Bab all. Sirazi õpetuse mõjul puhkenud babiidide mässu surus valitsus maha, Bab ise hukati. Tema õpilased arendasid babismi edasi, mille tulemusel kujunes islami baasil uus monoteistlik usund- behaism. Behaismi õpetuse formuleeris mirsaa Husain Ali Nuri. Behaismi põhimõtteks oli kõikide religioonide ühtsus ja üksmeel. Behaism leidis poolehoidjaid mitme rahva seas ja on tänapäeval üsna laialt levinud. 1870. a sai alguse panislamism. Selle usulise ja poliitilise liikumise ideeliseks isaks peetakse türgi valgustajad Namik Kemali, kes võitles moslemite iseteadvuse tõstmise ja kõigi muhameedlaste ühendamise eest kaliifi teokraatliku võimu alla. Egiptus arendas
Islami rajas prohvet Muhamed ja islami õpetus põhineb koraanil. Koraan koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Muhameedlased peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas- Mekas. Islami alla kuuluvad: siiidid, ismailiidid, karmaadid, mustaliidid, nizariidid, babism, behaism, ahmadija, hurufism, druusid. Islamiusk on levinud: Türgis, Põhja-Aafrikas, Saudi-Araabias, Iraanis, Iraagis, Kasahstanis, Pakistanis, Afganistanis, Süürias, Jeemenis, Omaanis, Indoneesias. Maailmas on umbes 1 miljard usklikku. Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas. Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat)
annaabi.ee 
