Tal olid oma seadusandlus, kohus, ametkondlik aparatuur ning omad maksutulud. Inimesed suhtusid kirikusse poolehoiuga. Mungad kloostrites elasid Benedictuse reeglite järgi. Kui benediktiini kloostrid enam nii täiuslikud ei tundunud, tekkisid benediktlaste kõrvale ka teised mungaordud. Umbes 1180. aasta paiku hakkas Põhja- Euroopa linnades tekkima usulisi naisühendusi, mille asutajateks olid vallalised või lesestunud naised. Neid naisi kutsuti begiinideks ja neist ma siin referaadis kirjutangi. Begiinid 13. sajandil oli begiine Saksa ja madalmaade linnades juba tuhandeid. Begiinid ei andnud pidulikku kloostrivannet ega kuulunud usulistesse reegelkondadesse, ehkki tegutsesid teinekord koos tsistertlastega ja kerjusvennaskondadega. Begiinid elasid kas oma kodus või ühistutes, ei kandnud nunnarüüd ja liikusid ilmalikus maailmas vabalt ringi
ent patukahetsejatena vaese mehe ideaalide kohaselt. Seega kolmas ordu koosneb patukahetsusühenduste liikmetest, kes elavad väljaspool kloostreid. Sõna Tertsium (kolmas), on nö kolmandad ordud. Esimene on mungaordu, teine on nunnaordu, kolmas on munga või nunnaordu juures olevad ilmikute ühendused. Paljud sellised vennas või õeskonnad tekkisid iseseisvalt, ilma reegliteta. Mitteametliku olemuse poolest on neid süüdistatud ketserluses. Mõnikord on neid nimetatud ka begiinideks, kuna begiinideks on mõnikord nimetatud ka katareid. Enamus sellistest ühendustest ketserlusega seotud polnud, sageli aga raske öelda, mis ketserlus on ja mis seda pole. Begiinide ordu Esimesed teated begiinidest (nimetatud ka "pühad naised") pärinevad 12. saj. lõpust Liege'ist (Belgia), termin "begiin" võeti kasutusele 1230. aastatel, tema tähendus on tänapäeval ebaselge. Begiinid olid linnade kõrg- ja keskklassi naised, kes tundsid
Hiliskeskajal plagelandid ehk enesepiitutasid end patukahetsuseks. Progrommid ja patukahetsusteod omavahel seotud. 1349 mõistis paavst progrommid ja enesepiitsutamise hukka. Tertsiaarid (tertsium kolmas) nn kolmandad ordud. I mungaordud II nunnaordu III ilmikute ühendused ehk ilmikvennad tekkisid tihti iseseisvana, ilma reegliteta. Hoolitseti vanade ja haigete eest. Neid on keelatud ja ketserlikek kutsutud. Aga nad on kokkusulanuna ka säilind, nim begiinideks nagu ka katareid. 30
annaabi.ee 
