Selles mõttes olid begiinikogukonnad nagu oma aja turvakodud. Teinekord mindi sinna ka koos vallaslastega. Begiinid pärinesid kõikidest ühiskonnakihtidest, vahest ehk vaid kõige kõrgemad sotsioolsed klassid välja arvata. Oma elatuse maksid nad kinni tööga. Alguses suhtus kirik begiinidesse sallivalt, aga 1260. aastate paiku hakkas suhtumine begiinidesse nii kiriklikes kui ilmalikes ringkondades muutuma. Ühtlustamise paine mõjus nii, et kirikumeeste arvates oli begiinide tegevus sarnane vaba vaimu vendade taoliste hereetiklike suundadega. Vaba vaimu vennad olid eriti kahtlased, sest nad tõstsid esile panteistlikku usku ja võitlesid vaimulikkonna rolliga. Meeste poolt organiseeritud kirik, kus mehed domineerisid, ei osanud begiinide suhtes seisukohta võtta ja kiriku meesteoloogid ei saanud selgust isegi selles, millesse begiinid tegelikult õieti uskusid või kuidas nad oma ühendustes käitusid. Begiinide süüdistamine ketserluses tugevnes 14
palverännakuid. Varem tähendas palverännak pikka, koormavat, rasket reisi pühakohta Hiliskeskajal saavad tavaks lühemad rännakud kohaliku tähtusega pühapaika. Sellised liikumised võivad balansseerida lubamatu ja lubatu piiril sotsiaalses mõttes. Nt enesepiitsutajate liikumine, mis sai massiliseks Musta Surma ajal. Sellised protsessioonid levisid üle Euroopa ja nende koosseis vahetus pidevalt. Laienedes tõi see kaasa sotsiaalse rahulolematuse ja 1349. a mõistis paavst selle hukka. Begiinide liikumine tähendas ilmikute kogukondi, kes pühendusid jumalateenimisele. Paljud neist haarati mungaordude liikumisse, osad kaldusid ketserlusse Ristisõjad Ristisõda ei ole kaasaegne termin, see on ajalooline konstruktsioon, mis on mingile nähtuste kompleksile ajaloolaste poolt pandud nimi. Peamiselt eksisteerivad kaks suunda sellest, mida peetakse ristisõdadeks: Traditsionalistlik ristisõjad on sõjad Jeruusalemma pärast Pühal Maal,
tavaliselt mitte kõige madalamast kihist). Eeldatakse, et piiskop toomhärra on ülikoolis käinud, see avab uksed mitteaadlikest patriitsidele. Ka mittevabu vaimulikke, mõisnikel oma vaimulik, kes ta hingeõnnistuse eest hoolt kannab. Ka ühe ordu sees tuli ette erinevate kihtide rühmitusi. Käsitööliste jaoks fransisklaste klooster. Nunnadele Strasbourgis üks aadellik klooster, 10 patriitsidele mõeldud kloostrit. Alamatele naistele begiinide klooster. Seisuseteadlikkus. Vara ja kõrgkeskajal domineerisid benediktlased. Kõrgkeskajal (alates 13. saj) kerjusmungaordud ja vaesuse ideaal. Kloostrid tekkisid Lähis Ida asutustest. Et organiseerida tehti reeglid. Püha Nursia Benedictuse reegel ehk benediktiini reegel. Montecasino 529. Töö kui lihasuretamise vahend. Askeesi ei toetanud, palve ja töö. Kloostri eesotsas abt (abba- isa). Kloostri kogukonna eesmärk tagada iseenda lunastus samas teenida teisi
annaabi.ee 
