9. paberfiltrid (2 tk) 10. veevann (1 tk) 11. pipetid mahuga 1,2,3 ml (a' 1 tk) Töö käik: Rasvata loomaliha peenestada, kaaluda 100 ml keeduklaasidesse tehnilisel kaalul a' 5 grammi peenestatud liha. Üks keeduklaas lihaga panna keevale vesivannile ja klaaspulgaga pidevalt segades kuumutada 10 minutit. Kuumutamise tulemus: liha hakkas värvi muutma põhimõtteliselt kohe pärast keevale vesivannile asetamist. 10 minuti mõõdudes oli liha värvus muutunud heleroosast beezikaks. Seejärel viia nii toore kui ka kuumutatud liha proov 50 ml vee abil koonilisse kolbi. Kolvid sulgeda korkidega ja loksutada 10 min. Saadud vesiekstraktid filtrida läbi paberfiltri kahte koonilisse kolbi. Katsed toorest ja termiliselt töödeldud lihast väljaekstraheerunud valkude koguse võrdlemiseks. Katse 1 Võetakse 2 katseklaasi, ühte pipeteeritakse 5 ml kuumutatud liha ekstrakti, teise 5 ml toore liha ekstrakti
Temperatuuri edasisel tõstmisel kuni 100ºC säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse. Töö käik: Peenestasime käsitsi väherasvase sealiha ning kaalusime kummassegi keeduklaasi umbes 5 g peenestatud liha. Ühe keeduklaasi lihaga panime keevale vesivannile ning kuumutasime seda klaaspugaga pidevalt segades 10 minutit. Jälgisime liha värvuse muutumist. Enne kuumutamist oli liha roosaka värvusega ning hakkas kohe kuumutamise alguses muutuma beezikaks. 10 minuti möödudes oli liha pruunika-beezi värvusega. Müoglobiin on lihaskiudude valk, mis annab toorele lihale värvuse, värvuse muutumise põhjustab müoglobiini denaturatsioon. Seejärel viisime nii toore kui ka kuumutatud liha proovid 50 ml vee abil koonilisse kolbi ning loksutasime neid käsitsi kolbides 10 minutit. Sel viisil saadud toore ja termiliselt töödeldud liha vesiekstraktid filtrisime läbi paberfiltri ülejäänud kahte koonilisse kolbi. Järgnesid toorelt
Nattereri lendlane talvitub peamiselt temperatuuril (0ºC )-(7ºC) (Masing, 2001). 1.3.7 Pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) 25 Pruun-suurkõrv ehk lihtsalt suurkõrv on keskmise suurusega nahkhiir. Suurkõrva karv on pikk ja kohev, alusel tumepruun. Seljapool ja küljed on helepruunid (Lisa 3, Foto 6). Kurgualusel on suurkõrval heledam kollakaspruun laik, mis kõhupoole liikides muutub beezikaks ja on mõnikord kollaka varjundiga (MacDonald, Barrett, 2002). Tiibade siruulatus suurkõrval on 240-280 mm, küünarvarre pikkus 37-42 mm ja kehakaal 5-12 g (Masing, 2001). Huuled on suurkõrval heledad lihapunased, nina ja silmade piirkond helepruun või roosa. Kõrvad ja lennused on pruunid (MacDonald, Barrett, 2002). Võrreldes teiste nahkhiirtega on pruun-suurkõrval võrdlemisi suured silmad ja selle tõttu hea nägemine (Cranbrook 1963, tsit. Eklöf, Jones, 2003 järgi).
annaabi.ee 
