- kiirgust peatab plii, teras, betoon - footonid liiguvad valguskiirusel c - kiirguse käes viibimisel, kahjustuvad juba siseorganid Neutronkiirgus - kiirguvad osakesed on neutronid, millel on mass 1 Da, ent pole laengut - kutsub ainega kokku puutudes esile nii alfa kui beetakiirgust - kasutatakse vähiravis Röntgenkiirgus väga suure energiaga footonid (kasutatakse meditsiinis) Kosmiline kiirgus - segu kõigist kiirguse liikidest - Tuleb avakosmosest ning tekib tähtedest
- kiirgust peatab plii, teras, betoon - footonid liiguvad valguskiirusel c - kiirguse käes viibimisel, kahjustuvad juba siseorganid Neutronkiirgus - kiirguvad osakesed on neutronid, millel on mass 1 Da, ent pole laengut - kutsub ainega kokku puutudes esile nii alfa kui beetakiirgust - kasutatakse vähiravis Röntgenkiirgus väga suure energiaga footonid (kasutatakse meditsiinis) Kosmiline kiirgus - segu kõigist kiirguse liikidest - Tuleb avakosmosest ning tekib tähtedest
enemine võrdeline saadud doosiga. Geiger-Mülleri loendaja koosneb eseinalisest klaas- või metalltorust, mis on täidetud hõrendatud a ja milles on kaks elektroodi. Ioniseeriva kiirguse toimel ektrilaeng, mis vallandub lugejas impulsi. mpulsid registreeritakse ja need võidakse davaks muuta. Loetud impulsside arv on võrdeline saadud doosiga, saabumise sagedus aga doosikiirusega. el sellistel loendajatel on väga õhukese seinaga aken, treerida veel ka alfa ja beetakiirgust. Geiger-Mülleri loendaja ITSE SULETUD ALLIKATE PUHUL Suletud kiirgusallikaid võib ohutult kasutada, kui rakendatakse järgnevaid kaitsemeetodeid: 1.Kiiritamise aeg Kiiritamine lõpeb siis, kui allikas eemaldatakse, ja piirates sel viisil allika läheduses viibimise aega, saab doosi madalal hoida. Saadud doosi võib arvutada korrutades inimese kiiritamise aja doosikiirusega
Neutronkiirgus Neutronkiirguse ohtlikus tuleneb neutronite võimest muuta aatomituumas neeldudes aatom ebastabiilseks ja ergastada teda. Ergastatud aatom vabaneb neelatud neutroni kineetilisest energiast kiirates gammakvandi (neutronkiirgus tekitab teisest gammakiirgust). Neutronkiirgus Kui tekkinud isotoop on ebastabiilne, siis ta laguneb (enamasti beetalagunemise teel) ning kiirgab beetaosakese (neutronkiirgus võib tekitada teisest beetakiirgust). Seega on neutronkiirgus ohtlik eelkõige tema tekitatud teisese kiirguse tõttu. Eriti ohtlik on neutronkiirguse puhul veel see, et ta muudab radioaktiivseks ka varem mitteradioaktiivset ainet! Dosimeeter Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. Neid on väga mitmesuguseid, olenevalt otstarbest, mõõdetavast kiirgusest ja kiirguse registreerimise põhimõttest. Väikeste nn. Taskudosimeetritega mõõdetakse üksikisiku poolt saadud kiirgusdoosi.
Mõõdetakse indikaatorisotoopide aktiivsuskontsentratsioone. Praktiliselt alati seotud proovide võtmisega ja laboratoorse analüüsiga. Andmeid kasutavad kaitsemeetmete üle otsustajad. [6] 6. MOBIILMÕÕTMISED Mõõtmised autodelt Autod on varustatud keerulise aparatuuriga ning GPS-ga. Antud mõõtmise eelisteks on võimalus sujuvalt liikumiskiirust muuta, pikemalt mõõta ühes punktis ja sujuvalt lähenenud võimalikule saastunud alale. Mõõta on võimalik gamma-, neutron- ja beetakiirgust. Seda laadi mõõtmised on palju odavamad ja paindlikumad õhust mõõtmisega võrreldes. [6] Mõõteseadmed lennumasinatel Võimaldab teostada gammakiirguse kaugmõõtmisi NaI või HPGe detektorite abiga. Saab teostada mõõtmisi eelvalitud trajektooridel (ootamatute takistuse ettesattumise risk on väiksem kui autodel teostavate mõõtmiste ajal). Peale gammakiirguse saab mõõta ka neutronkiirgust. Antud
Mõõdetakse indikaatorisotoopide aktiivsuskontsentratsioone. Praktiliselt alati seotud proovide võtmisega ja laboratoorse analüüsiga. Andmeid kasutavad kaitsemeetmete üle otsustajad. MOBIILMÕÕTMISED Mõõtmised autodelt Autod on varustatud keerulise aparatuuriga ning GPS-ga. Antud mõõtmise eelisteks on võimalus sujuvalt liikumiskiirust muuta, pikemalt mõõta ühes punktis ja sujuvalt lähenenud võimalikule saastunud alale. Mõõta on võimalik gamma-, neutron- ja beetakiirgust. Seda laadi mõõtmised on palju odavamad ja paindlikumad õhust mõõtmisega võrreldes. [] Mõõteseadmed lennumasinatel Võimaldab teostada gammakiirguse kaugmõõtmisi NaI või HPGe detektorite abiga. Saab teostada mõõtmisi eelvalitud trajektooridel (ootamatute takistuse ettesattumise risk on väiksem kui autodel teostavate mõõtmiste ajal). Peale gammakiirguse saab mõõta ka neutronkiirgust. Antud mõõtemeetodi miinused: rakendamine on kallis ja ei ole võimalik
Looduslikust radioaktiivsest kiirgusest suurimat osa omavad radoon (~1,2 mSv/a) ning taustkiirgus, mille vähendamiseks eriti võimalusi pole. See taustkiirgus ehk foon annab aastas umbes 1 mSv ning sisaldab gammakiirgust, kosmilist kiirgust ja inimese enda radioaktiivsete nukliidide kiirgust. Tehislikest kiirgusallikast saab inimene meditsiinis kasutatavast kiirgusest põhilise osa, mis moodustab 14% kogudoosist. Kasutatakse röntgenikiirgust, kuid ka gammakiirgust ja elektrone ehk beetakiirgust. Tehiskiirguse allikateks on lisaks tuumakatastroofid, tarbekaubad näiteks helendavad numbrilauad kelladel ja suitsuandurid, radioaktiivsed heitmed tuumakatsetustest, tuumaenergeetikast, militaarehitistest, tööstusest, meditsiiniasutustestja teadusasutustest. Osa kiirgusest saadakse tänu elukutsele ning üldjuhul on tegemist loodusliku kiirgusega. Kutsekiiritus esineb eelkõige lennunduses, kaevandustes ja ehitustel.
Geiger-Mülleri loendaja koosneb õhukeseseinalisest klaas- või metalltorust, mis on täidetud hõrendatud gaasiga ja milles on kaks elektroodi. Ioniseeriva kiirguse toimel tekib elektrilaeng, mis vallandub lugejas impulsi. Need impulsid registreeritakse ja need võidakse ka kuuldavaks muuta. Loetud impulsside arv on võrdeline saadud doosiga, nende saabumise sagedus aga doosikiirusega. Mõnedel sellistel loendajatel on väga õhukese seinaga aken, et registreerida veel ka alfa ja beetakiirgust. Geiger-Mülleri loendaja KIIRGUSKAITSE EESKIRJAD Töötajate ja elanikkonnakaitseks ning juurdepääsu tõkestamiseks kontrollitavatele aladele kehtivad spetsiaalsed eeskirjad. Tavakodanikel ei ole sellistele aladele sissepääsu, kuid nad võivad siiski vabrikute või haiglate külastamisel radioaktiivse allika lähedusse sattudes kiiritust saada. Ka siin ei tohi ületada doosi piirmäärasid (mis on 1 mSv aastas, seega allpool kiirgustöötajatele ettenähtud doosi piirmäära)
annaabi.ee 
