Nagu varem oli kokku lepitud, hakkas nüüd õde teda rahaliselt toetama . Marie õppis Pariisis Sorbonne'is keemiat ja füüsikat. 1893.aastal sai ta lennu parima diplomi füüsika alal ning 1894.aastal matemaatikadiplomi lennu teisena. Doktoritöös käsitles ta äsja füüsikaprofessor Antonie Henri Becquereli avastatud uraani looduslikku radioaktiivsust. Tal õnnestus koos abikaasaga isoleerida radioaktiivsed elemendid polooniumi ja raadiumi, mille eest nad koos A. H. Becquereliga said Nobeli füüsikapreemia 1896.aastal tegi ta veel riikliku eksami matemaatikas ja füüsikas, mis andis talle õiguse õpetajana töötada. Marie Curie katsetamas Marie Curie abielu Sorbonne'is tutvus ta õppejõud Pierre Curiega( füüsik) ning nad abiellusid 25.juulil 1895. aastal. 1897. aastal sündis tütar Iréne . 1904. aastal sündis teine tütar Eve. 19.aprillil 1906 sai abikaasa Pierre Curie liiklusõnnetuses surma
1902. aasta juulis eraldas Marie raadiumisoolana tibatillukese koguse raadiumi. Raadiumi soojendava efekti vastu valitses väga suur huvi, sest arvati, et sellest võib saada energiaallikas. Curiede koht teaduse ajaloos oli kindlustatud. Juunis 1903 tegi Marie Curie radioaktiivsusest ettekande Sorbonne´i prefessoritele. Talle anti doktorikraad ja ta oli Prantsusmaal esimene naine, kes sai selle au osaliseks. Novembris sai Marie Curie koos Pierre´i ja Henri Becquereliga Nobeli füüsikaauhinna. Marie taheti auhinnast ilma jätta, kuna ta oli naine, kuid ta sai sellega ning sai seega ka esimeseks naiseks, kes sai Nobeli auhinna. 1911. aastal, mil Prantsuse Teaduste Akadeemia ei võtnud Maire Curied oma liikmeks, kuna ta oli naine, sai ta teist korda Nobeli auhinna, seekord aga keemias, tunnustuseks oma teenete eest keemia arendamisel: elementide raadiumi ja polooniumi avastamise, raadiumi 4
Neil sündis tütar Irene aastal 1897 ning Eve, aastal 1904. Abikaasa Pierre hukkus liikluavariis aastal 1906. Marie Curie uuris ainetevahelisi seoseid koos oma mehega väga kehvade tingimustega laboris. See ei takistanud tal aga avastada kahte uut keemilist elementi, algul küll kloriididena poloodiium (tuletatud M. Curie kodumaa Poola nimest) ja raadium (suur radioaktiivsus). Varsti avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. Koos Pierre Curie ja Henri Becquereliga sai ta 1903 Nobeli füüsikaauhinna "tunnustuseks erakordsete teenete eest oma ühiste uuringute eest professor Henri Becquereli poolt avastatud radiatsiooninähtuste alal". Kaheksa aastat hiljem, 1911, sai ta Nobeli keemiaauhinna "tunnustuseks oma teenete eest keemia arendamisel elementide raadiumi ja polooniumi avastamise, raadiumi eraldamise ning nende märkimisväärsete elementide loomuse ja ühendite uurimise näol". Ebahariliku sammuna jättis Curie
aastal siiski tagasi pakkumise hakata Iisraeli presidendiks. Marie Curie 1867 1934 Avastas radioaktiivsed elemendid raadiumi ja polooniumi Füüsikaprofessori viies ja noorim laps Marie Sklodowska oli silmapaistev üliõpilane, kes siirdus 1891. aastal kodumaalt Poolast Prantsusmaale. 1895. aastal abiellus ta füüsikaprofessor Pierre Curie´ga. Noorpaar asus uurima radioaktiivsust. Nad avastasid kaks elementi, raadiumi ja polooniumi, mille eest neile koos Prantsuse füüsiku Henry Becquereliga 1903. aastal Nobeli preemia omistati. 1906. aastal hukkus Pierre autoõnnetuses, kuid Marie Curie jätkas radioaktiivsete ainete ja nende meditsiinilise kasutusvõimaluse uurimist. Isaac Newton 1642 1727 Ülemaailmse gravitatsiooni seaduse ja kolme mehaanika põhiseaduse väljatöötamine. Isaac Newton arendas fundamentaalse tähtsusega ideid matemaatika, mehaanika ja optika vallas. Tema tööd mõjutasid teadusliku mõtlemise põhialuseid kuni 20. sajandi alguseni.
Marie õde Bronia, kes oli koos abikaasa Poolasse tagasi läinud, tuli sel puhul koos perega Pariisi pidutsema. Sel õhtul olid nad kõik kutsutud füüsik Paul Langevini juurde ja seal oli ka üllatuskülaline, teine füüsik, kes töötas samas valdkonnas kui Marie ja Pierre- Ernest Rutherford. Novembris sai Marie Curie veelgi suurema au osaliseks- talle anti Nobeli füüsikaauhind. Ta sai selle koos Pierre'i ja Henri Becquereliga. Et tegu oli ikka veel meeste maailmaga, oleks Marie auhinnasaajate seat peaaegu välja jäetud. Kõik oletasid, et kindlasti on suurema osa tööst teinud Pierre Curie. Pierre oli aga alati nõudnud, et Marie peab saama teenitud tunnustuse. Tõele au andes olid mõlemad auhinna ära teeninud. Curied tahtsid ikka veel elada lihtsat elu, kuid nüüd olid nad kuulsad ja sellega kaasnev tähelepanu neile ei meeldinud. Mõlemal oli ülikoolis hea töökoht. Pierre Curiest sai Sorbonne'i