Muslim (slm;salam-rahu, tervik) alluja; järgija (moslem; muhameedlane) Koraan islami pühakiri (al-Qur'an- lugemine) Muhammad/Muhamed(570-632) -Islami prohvet (tähendab see, keda kiidetakse) 6/7. saj Araabia poolsaarel Islamieelsed uskumused Kesk-Araabias kõrbealal elasid beduiinid(kõrbearaablased), kes olid karjakasvatajad. Meka oli kaubanduse keskuseks. Sinna tuldi kokku kindlal ajal. Kaaba (must kivi) oli kummardamisobjekt islamieelsetel araablastel. Beetil (bayt el jumala kodu/paik) kivid, mida viidi lahinguplatsidele ja rännates endaga kaasa. Olulisel kohal olid luuletajad, kelle eesmärgiks oli hõimust kirjutada, neid ülistada. Teisest küljest kahin( võimu posija), kes pidi oma jutlustega tooma edu lahingutes, jumalalt võimu välja lunima. Muhammad meenutas luuletajat. Koraan koosneb ilmutustest, mis erinevatel eluperioodidel on saabunud Muhammadile. Jumal räägib neis esimeses isikus
võltsvagaduse, tarkuse teesklusega. Shakespeare'i ,,Torm" on renessansi kriisi väljendus. Seal selgub, et Caliban, metslane, ei taha üles kasvada ja humaniseeruda, taassündida. Küsimus on selles, kas looduse valitsemine annab paremaid tagajärgi, või oleks lahenduseks mingid teised mudelid. Araabia kirjandus 500622 islami-eelne kirjandus: luule ja proosa. Luulet peeti kõrgemaks. Luule jaguneb: qasída (kassiida). Ood, mis koosneb erinevatest teemadest, 50100 bayt'i. Bayt on väikseim üksus luules, kaksikvärss ehk distihhon. Koosneb kahest reast ehk hemistrihhist. Bayt'id ühendati kokku riimiga. Qasida'd on paarisriimilised. Git'a umbes 10 bayt'i pikk, osa qasida'st. Väljendab üht mõtet või teemat. Meetrumeid on bayt'is 16. Vanim neist on radzaz, rütm, mis peaks meenutama kaamli sammu. Luulet esitati muusika saatel. Kasutati väga palju metafoore ja siimileid (võrdlus). Usuti, et
Teadus ja meditsiin olid arvestataval tasemel. Neil ka suur rakendus. Araabiamaailma fenomen (kui räägime teaduse arengust) esimese aastatuhande teisel poolel seisnes paaris asjas: · Esiteks maailmariik araablaste (islami) poolt domineeritav ala ulatus Indiast ja Kesk-Aasiast idas Hispaaniani läänes. · Teiseks eeldas araablaste ühiskonnakorraldus haridusasutuste medreste teket. Loodi ka raamatukogusid ning midagi teaduste akadeemia sarnast (Bagdadis Tarkuse Maja, bayt al-hikmah, mida juhtis Süüria päritolu kristlane) · Kolmandaks Araabia kultuuriruum sisaldas mehhanisme, kuidas integreereida võõrusulisi. Niiviisi juhtus, et Antiik-Kreeka tsivilisatsiooni riismete kandjad põgenesid oma ajaloolisel kodumaal ja Väike-Aasias võimule pääsenud kristluse eest (milline represseeris võõrusulisi) araablaste aladele. · Araabia tsivilisatsioonist (ning sellega rahumeelselt koos eksisteerinud juudi
annaabi.ee 
