Tallinnas tegutses Reinimaalt pärit maalikunstnik Kügelgen. 19 sajandi kultuurielu oluliseks osaks olid seltsid. Oli nii teadus- kui põllumajandus- seltse aga ka üliõpilaste seltse, koore, abistamiskassasid. Baltisaksa arhitektuuris valitses 19 sajandi esimesel poolel klassitsism, mis avaldus eeskätt mõisaarhitektuuris (Raikküla, Saku) aga postijaamade ja kõrtside ehitamisel. 1857 kustutati Tallinn kindluste nimekirjast ja mitmetele bastionidele rajati pargid, väljapoole pargivööndit hakkasid tekkima puumajade agulid. Haridusolud Sajandi alguses teostati Venemaal koolireform, mis sätestas logu impeeriumi territooriumile neljaastmelise ühtluskooli: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades, ülikool. Läänemerekubermangud koos Soomega moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks TÜ. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid(eelkõige hum. ained),
18. sajandil. Käikude rajamisega alustati tõenäoliselt juba 1630. aastatel Käikude rajamise eesmärk oli muuta sõdurite, laskemoona ja muu varustuse ümberpaigutamine vaenlase eest varjatuks. Käikudel oli ka luureülesanne - neid kasutati vaenlase maa-aluse mineerimistöö jälgimiseks. XVIII sajandil hakati käike osaliselt kasutama laoruumidena. Muldkindlustused arvati sõjaliste objektide nimekirjast välja 1857. aastal ning pärast seda rajati Ingeri ja Rootsi bastionidele pargid. Hiljem on käigud leidnud rakendust nii õhutõrjevarjendina kui ka kunstifondi skulptuurilaona. 4.2 Dominiiklaste kloostri klausuur Dominiiklaste kloostri kolmest osast on praeguseks alles vaid idatiib. Magamistoad, raamatukogu, söögisaal ja eluruumid pakuvad huvitavat pilguheitu keskaja munkade igapäevaelule. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka keldris asuvat energiasammast. 4.3 Hellemanni torn ja linnamüür
Hermanni torni ja ka Lääne eelhoovis asunud rondeelid. Paremas seisukorras polnud ka Ivangorodi kindlus, mida omakorda tulistasid oma kahuritest sakslased. Narva linnuse renoveerimist alustati 50., Ivangrodi oma 60. aastatel ja tegelikult kestavad tööd veel seniajani mõlemas linnuses. Renoveeritud on ka bastioneid Victoria ja Pax. Täna teenivad Narva kunagised sõjalised objektid linna elanikke ja külalisi: linnuses tegutseb Narva Muuseum, bastionidele rajatud park on aga armastatud jalutamise ja puhkuse koht. Kasutatud kirjandus http://www.narvamuuseum.ee/? next=kindlustused&menu=menu_ajalugu
annaabi.ee 
