tulemusena Levis 19 saj lõpu Saksamaa ja Austria geograafide ja antropoloogide seas Universaalse inimloomuse asemel huvitas neid pigem partikulaarne kohalik ajalugu, vaadeldi kultuurijoonte päritolu Pööra tähelepanu erinevusele evolutsionismiga! Saksamaa difusionsitid: (1884-1904) o Leidis, et inimkonna sarnasuste taga on kultuuriline kontakt ei nõustu Bastiani ideedega o Progressiideede asemel kultuuri ülekandmine kultuuri elemendid levisid hajumise teel o Kultuur areneb migratsiooni kaudu Leo Frobenius (1873-19..): o Kultuuriringide teooria eri paigus kujunesid kultuurikeskused, kust kultuurilised jooned hajusid ümbritsevatele aladele o Baideuma idee kultuuri hing paneb paika kultuurilkste omaduste paiknemise
Õppis inuktikuti keelt ja käis Inuittidega jahil. Mõistis, et teadmised ei ole keskkonna otsene saadus, vaid mõjutatud kultuurist. Pidas oma 'välitööd' pealiskaudseks. Kasutas sõnu 'shallow', 'dissapointment'. Välitööpäevikus kirjutab külmast ja näljast. Ent sel ajal oli tohutu mõju tema vaadetele ning tekitas soovi aru saada, mis määrab inimolendite käitumist. 1885.tagasi Berliinis, kus töötab geograafia suunal Adolf Bastiani ja Rudolf Virchowiga. 1886. kaitseb lisadissertatsiooni Baffini saarest (The Central Eskimo, 1888) Bastian tuntud oma keskkonnadeterminismi vastaste seisukohtade poolest. (Inimkond on psüühiliselt ühtne, variatsioonid on ajalooliste juhuste tagajärg) 1887. pakuti tööd teadusajakirjas 'Science' New Yorkis, mispeale lahkus lõplikult Saksamaalt Tolle aja Saksamaad vaevavad antisemitism ja natsionalism ning Saksa antropoloogia tegeles rassiküsimustega. Boas lahkub hea meelega
duste omavaheline võrdlus. Kasutatakse ka arheoloogilisi ja muuseumimaterjale, ajaloo, keeleteaduse jm andmeid. Vahetevahel eristatakse ka etnograafiat kui kir- jeldavat või oma rahvast uurivat teadust ning etnoloogiat kui midagi üldisemat. Anglosaksi maades peetakse etnoloogiat antropoloogia haruks ning nimetatakse teisisõnu kultuurantropoloogiaks. Omaette teaduseks kujunes 19. saj keskel, kui hakati looma e-seltse ja muuseu- me. Suur tähtsus on A. Bastiani, E. B. Tylori ja L. H. Morgani töödel, mille tu- lemusena peasuunaks 19. saj II poolel sai evolutsionism. 19. saj lõpus hakkas F. Ratzeli tegevuse tulemusena evolutsionismi kõrvale tõrjuma difusionism. 20nda sajandi 20ndatel tekkisid USA-s täpset faktoloogiat eeldav F. Boas uurimissuund ning samal ajal Inglismaal B. Malinowski algatusel funktsionalism, mis selgitas kultuuri sünkroonset funktsioneerimist ja ei huvitunud ajaloolistest vaatlustest.
annaabi.ee 
