lugemispuldiga poodium, mis on vahevõrega kokku ehitatud ja kummalgi pool varustatud treppiga sanktuaarium - altariruum, harilikult kiriku idaosas paiknev ruum, kus asetseb peaaltar ja kus toimub jumalateenistus. paradiis - varakristliku basiilika kinnine sammaskäiguga eesõu, kus võisid viibida patukahetsejad, keda ei lubatud kirikusse; kiriku eraldatud eesõu narteks - avar lahtine galeriitaoline eeskoda basilikaalsete ehituste lääneküljel. Varakristlikus kirikus oli mõeldud katekumeenide e. leeriõpilaste jaoks, kes ei tohtinud minna kirikusse. vahevõre - altarivõre, varakristlikust ajastust katoliku basiilikas esinev altariruumi ümbritsev puust, kivist (hiljem ka taotud rauast) rinnatis. Vahevõre oli eriti keskajal rikkalike skulptuurkaunistustega varustatud, keskosa teenis nn. kommuniooni(armulaua-)võrena.
Vastandina romaani ajastu stiliseeritud ornamentikale on gooti ehitise osi kaunistavad motiivid naturalistlikku laadi. Kesklöövi müürid on kolmeosalised nagu romaani ajastulgi. Erandi moodustavad mõned varagooti ehitised, mis on neljakorruselised. Aknaid liigendavad kitsad kivisambakesed, mida ühendavad üksteisega teravkaared. Akna ülemise osa täidavad mitmesugused rõngad, rosetid jne; nii tekkinud rikkalikku kivivõrku nimetatakse ehisraamistikuks. Gootika õitseaja basilikaalsete ehitiste sisemuses domineerib kesklööv; külglöövid on tavaliselt märksa madalamad ja kitsamad. 7 Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik tugipiidad ja tugi-kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb
Kirikute interjöörid olid kaunistatud freskode ja mosaiikidega, millest on säilinud mõningaid fragmente karolingide ajal ehitatud (ja hiljem ümberehitatud) kirikute krüptides. Karolingide-aegse basiilika eksterjöör oli raskepärane, nelja või ka enama massiivse torni ning paksude kitsaaknaliste seintega. Enamik nendest on kas hävinud või siis tänapäeva jõudnud pea täiesti ümberehitatutena . Jooniste ja rekonstruktsioonide põhjal võib basilikaalsete kirikute seas tüüpilisemaks pidada Belgias asunud Saint Riquier basiilikat (9.saj.;ehitusmeister Angilbert või Engilbert). Kolmelöövilise , kahe pöikihoone e. transeptiga kiriku pikihoone oli võrdlemisi lühike, idapoolsele transeptile liitus neljakandiline kooriruum, mille altariosa lõppes poolümara apsiidiga. Piki- ja põikihoonete ristumiskohal paiknesid võimsad tornid. Lääneküljel, portaali kõrval oli kaks ümmargust torni, ka kahel pool kooriosa olid tornid.
annaabi.ee 
