juba kõrbe vabadust, ning munklus muutub üha levinumaks. Kõrb on proovilepaneku koht, et valmistuda lunastuseks. Eremiitidest ehk anahoreetidest areneb 4.sajandil edasi uus munkluse vorm. See on koinobiitlus. See tähendab munkade ühiselu koos reeglipärase palve ja töö tegemisega. Tuntuim ida kirikuisadest on Basileios Suur, kes annab sellisele ühiselule esimesena teadaolevalt põhjalikumad reegild. Hiljem, 6.sajandil võttis lääne munkluses Benedictus kasutusele Basileiose reeglite põhielemendid neid oma vajadusteks kohandatuna. Esimene munkluse vorm anahoreetlus on väga suure loobumisega elu vorm. Askeet võtab endale vabatahtlikult eesmärgi põgeneda maailmast ning ühiskonnast. Et täielikult pühenduda religioosele elule ning liha suretamisele, valib ta enesele looduse, selle üksinduse ja vaikusega. Ta soovib vaid palvetada ja mediteerida. Tol ajal laialt levinud kujutluse järgi, elasid deemonid just mahajäetud ja asustamata
Seejärel hakkasid paljud tema õpilased kogunema Subiacosse, kus ta organiseeris 12 väikest kloostrikogukonda, rõhutades ilmalikust elust kõrvaletõmbumist ja füüsilist tööd. 525. oli Benedictus sunnitud aga Subiacost lahkuma pahatahtlikkuse ja kuulujuttude tõttu. Pärast jõudmist Monte Cassinosse, purustas Benedictus seal kõigepealt paganliku templi, 530. aasta paiku asus rajama suurt kloostrit. Seal koostas ta ka oma kuulsad kloostrireeglid, järgides ka Basileiose ja Cassianuse õpetusi.Benedictuse arvates pidi mungaelu olema tasakaalustatud ning sobilik paljudele, mitte ainult eriliselt pühendunuile. Tema ideaaliks polnud mitte eraldatus ja üksindus, vaid elu hästi korraldatud ühiskonnas, kus nõrkuse korral on võimalik leida kaasvendade heatahtlikku toetust ning abi. Benediktlaste esimeseks kohustuseks oli palvetada, õppida ja teha füüsilist tööd. Viimase puhul rõhutas ta eriti kõige mustema ja lihtsama töö tegemist kui parima Jumala
Samas mõistis mõni neid vääriti ja leidis põhjuse süüdistusteks triteismis (usus kolmesse Jumalasse).53 Kapadooklaste seisukohad viisid tunduvalt edasi arusaamist Kolmainsusest, aga nende Jumala ühtsuse mõiste vajas veel tugevdamist.54 Kõigest sellest johtuvalt tegeleti sajandite jooksul ristiusu õpetuse hoolika sõnastamisega just nimelt selleks, et välistada hereesiaid. ,,Kirikuisade eesmärk ei olnud inkarnatsiooni ära seletada ega kaotada salapära, vaid seda defineerida".55 Basileiose teoloogiline töö Gregorius Natsiantsisti formuleeringus loob aluse Kolmainsuse dogma kujunemise jaoks: ,,Ma tahaksin Isa suuremaks nimetada, kuna temast saavad samaväärsed oma samasuse ning olemise. Seda peavad ju kõik möönma".56 Ja maksab hoida meeles: ,,kirik, rajatuna kristlikule usule, saab püsida vaid seal, kus usutakse, tunnistatakse ja austatakse kolmainsuslikku Jumalat".57 Aga kirik oli pidevas muutumises.
annaabi.ee 
