Peamisteks tõmbeteguriteks on Lõuna-Euroopa rannikulinnad ja kuurortid, sealsed kruiisid ja ekskursioonid. Lõuna-Euroopa eriti oluline turismielement on palverännakud. 20. Mis iseloomustab Põhja-Euroopa pinnamoodi? Põhja-Euroopa on poolsaarte ja saarte regioon, mida eraldavad üksteisest lahed. Pinnamoe oluline element on mägismaa. Mäed pole kõrged, aga nad on järsud. Järved on sügavad. Euroopa kõige kirdepoolsem riik Island on basaltkivimist koosnev saar. 21. Mille poolest on eriline Islandi loodus? Islandi saarest kolmveerand on viljatu ja metsatu. Maastik on järsk ja mägine ning suures osas liustikega kaetud. Regioonis esineb vulkaanipurskeid, maavärinaid ja seal on palju kuumaveeallikaid, mis muudavad riigi üheks kõige aktiivsemaks vulkaaniliseks piirkonnaks maailmas. Kuumaveeallikaid leidub igas saare osas. Põllumajandusega ei tegeleta, sest sealne pinnamood meenutab kuumaastikku. 22. Milline on Põhja-Euroopa kliima?
vene ajal Läänest kopeeritud tehnoloogia abil toodetud nõukogude saavutustega. Klaasvill koosneb kuni 80% ulatuses ringlusest hangitud klaasist. Tulekahju korral tekib klaasvillasuitsu väga vähe ja suitsugaasid ei ole mürgised. Kivivillad Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on nt gabro, anortosiit ja dolomiit. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Kivivilla toodetakse pehmest ehk basaltkivimist, mis tootmisprotsessis sulatatuna kukub kiiresti pöörlevatele ketastele ning sealt lenduvad pritsmed moodustavad kiud. Tootmisprotsessi iseärasusest tulenevalt on kivivilla kiud lühemad ning jämedamad ja klaasvillakiud pikemad, peenemad ja elastsemad. Mõlemaid hoiab koos sama sideaine. Ka kivivilla heliisolatsiooni- ja summutus- ning niiskusomadused on väga head ning kivivilla soojusjuhtivusteguri väärtused on vahemikus 0,037 - 0,050 W/mK seega mõne
sisse pääsev niiskus jääb klaasvillal pealiskihtidesse, kui kivivillades niiskus valgub alumistesse kihtidesse nii et pealispind jääb kuivaks. KIVIVILLA soojusjuhtivusteguri väärtused on vahemikus 0,037 - 0,050 W/mK seega mõne kivivilla soojatakistuse omadused pisut madalamad kui seda on klaasvillal. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli. Kivivilla toodetakse pehmest ehk basaltkivimist, kasutades sellised kiviliigid nagu nt gabro, anortosiit ja dolomiit. Toorained ja koks valatakse sulatusahju. Sulatusahjust väljavoolav sulam suunatakse ketrusmasinale, kus moodustuvad kiud. Lisatakse väike kogus sideainet ja mineraalõli, kiud kogutakse dekanterisse lintkonveierile. Villa tootmisstruktuuri ja tihedust reguleeritakse, kuni see läheb tahkestamiskambrisse. Need omadused jäävad pärast sideaine tahkestumist. Seejärel
pihustamisel. Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hüdroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Mineraalvilla tooraineks võivad olla kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse 1400...1800ºC juures. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Eestis kasutatakse kõige enam Isover-klaasvilla. Kivivilla toodetakse basaltkivimist. Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Kivivilla saab kasutada kõrgete tulekaitsenõutega kohtades. Eestis enim levinud Paroc- kivivill. Räbuvill valmistatkse kõrgahju räbust. Kohtla-Järvel on toodetud räbuvatiga sarnanevat mineraalvatti põlevkivipoolkoksist ja telliskivijäätmetest ja nimetati seda mineraalvatiks. Kaasaegsete materjalidega võrreldes oli see suhteliselt madalakvaliteetne materjal.
annaabi.ee 
