Ühekihiline kuupepiteel- esineb väikestes (pankrease ja süljenäärmete juhades) o Ülesandeks kaitsmine, absorbeermine, eritamine Ühekihiline silinderepiteel- esineb absorbeerivates pindades (sool, magu, munajuha) o Ülesanded- transport, segretsioon, absorbtsioon, kaitse Ühekihilne ripsepiteel- esineb vaid munajuha ja emaka sisepinnal o Ülesandeks munaraku transport Mitmerealine ripsepiteel- sisaldab ripsrakke, karikrakke, basaalrakke ja vaherakke (hingamisteed) o Ülesanded- lima eritamine ja tolmu eemaldamine hingamisteedest Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel- esineb suus, söögitorus, pärasooles o Ülesandeks kaitsmine, imendumine, sekretsioon Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel- naha epiteel-, epidermis- ja marrasknahk 6. Nimetatud katteepiteelid tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente:
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Mairi Sepp INIMESE PAPILLOOMIVIIRUS (HPV) Referaat Juhendaja: Triin Veber, õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 KOKKUVÕTE Inimese papilloomviirus - HPV (Human papilloma virus) on väike välisümbriseta DNA viirus, mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega. Papilloomiviirusi on üle saja tüübi. HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel). Kõrge riskiga HPV tüübid tekitavad vähkkasvajaid. Need HPV tüübid, mis
Kõige paksemaks kihiks on sidekoeline sarvkesta pärissubstants (substantia propria corneae). Neljandaks kihiks on tagumine piirikiht (lamina limitans posterior). Kõige sisemiseks kihiks on ühekihiline lameepiteel (epithelium posterius corneae). 10. Olfaktoorne epiteel - kus asub, funktsioon Olfaktoorne epiteel on kollaka värvusega, mis on tingitud pigmendi sisaldusest epiteelis ja näärmetes. Haistmisepiteel on samuti mitmerealine epiteel, mis sisaldab tugirakke, harjasrakke, basaalrakke ja haistmisrakke (bipolaarsed neuronid, moodustavad haistmisnärvi). Haistmisregiooni limaskest sisaldab ka tubuloalveolaarseid seroosseid haistmisnäärmeid. 11. Emaili, dentiini ja tsemendi ehituse võrdlus Emaili moodustavad emailiprismad ja prismadevaheline aine. Enameloblastid produtseerivad emaili. Iga enameloblast moodustab ühe emailiprisma, mis on emaili struktuuriühikuks. Emailiprismad koosnevad peenest fibrillaarsest võrgust ja nad sisaldavad hüdroksüapatiitide
annaabi.ee 
