Briti filmitegija Ian Dunlop. 1956. aastal liitus Austraalia filmi ühendusega, kus hakkas tegema etnograafilisi filme. 1966. Tegi filmi aborigeenidest ,,Desert People". Filmis kahte perekonda, üks neist oli just mõni aeg tagasi läinud misjonikeskusesse elama, aga tuli filmi jaoks tagasi kõrbesse. Seetõttu võib seda samuti lugeda ajalooliseks konstruktsiooniks. Kasutas mustvalget filmi kuna see oli esteetilisem ja näis vanem. Peale selle filmis veel Uus- Guineas Baruya hõime, need filmid olid keelatud filmitavale kultuurile kuna sisaldasid informatsiooni, mida kõik filmitavad ei võinud teada. 1950ndatel hakati suuremat tähelepanu pöörama kehakeelele. Selleks kasutati filmi ja fotod, mida sai pärast põhjalikult analüüsida. Edward T. Hall oli üks kehakeele uurijatest. Kasutab mõistet prokseemika e ruum, mida inimene enda ümber vajab, on selgete piiridega ja peegeldab tema identiteeti. Teine oluline nimi on Ray Birdwhistell
Must-valge film talus rohkem kuuma, oluline informatsioon ei jää värvide puudumise tõttu saamata ja see oli kindlama peale minek. Inimestele endile või uurimistööks on mitu filmi hea, sest see on nagu terviklik narratiiv. Vahel juhtub see, et filmitakse mingi 10h materjali ja siis kokku pannakse ainult tunniajaline asi, tavaliselt see ülejäänud osa hävineb. Dunlop ei olnud üldse antropoloog, vaid tegi erinevaid dokfilme jms. Veel mingi tema film Towards Baruya Manhood series 1969-1992 (Papua New Guineas tseremooniad, koosnes erinevatest etappidest; kasutas sünkroonheli, aga suht keeruliseks osutus see kogu projekt. Ei olnud väga inimesi, kes oskaks üldse selle rahva keelt tõlkida, rituaali keel oli erinev). Aga muidu ta kasutas konkreetseid indviide, nt kasutas nende nimesid (tavaliselt esitati põlirahvaid arheotüüpidena). The Yirrkala
Pärast Kõrberahvas valmimist nägi alles teiste filme. Kui muidu esitati põlisrahvaid arhetüüpidena (algkuju, vanim kuju), siis Dunlop kasutas konkreetseid indiviide, kasutades nende nimesid. Rõhutas nii seda, et tema isiklikult filmi tegemisel väga hindab ja respekteerib neid inimesi. Edasi tegi veel pikke seeriaid, alates 69ndast aastast käis mitmel filmiretkel Paapua Uus-Guineas võtsid üles Baruya rituaali. Kautas 16 mm kaamerat, kasutas sünkroonheli. Rituaalikeel oli nii keeruline, et seda ei osatud tõlkida, seetõttu ei saanud kasutada subtiitreid. Samal ajal alustatud projekt (üle 20 aasta kestev), filmis Austraalia põhjaosas, sinna oli loodud kaevandus, mis hakkas mõjutama aborigeenide kogukonda. Film: the Yirrkala Film Projekt (22 filmi). 23 Dubleerimine muudab inimese sõnumi vahendatuks. 25.11.14
annaabi.ee 
