teatraalsed, suursugused ja heroilised, pidulikud maailinud on ka nn. Ideaalmaastikke Prantsuse maitse oluline normikujundaja tänapäevani. *CLAUDE LORRAIN lõi uue kompositsiooniskeemi: külgedel kulissidena puud, varemed vms, keskel aga vaade kaugusse. Maalilisem ja baroklikum laad kui Poussinil *ohtralt viljeleti portreekunsti tähtis välimus esialgu tähtsam Poussini klassitsistlikum laad, hiljem suurenes peamiselt Rubensi mõjul värvide osatähtsus, maalilisemad ja baroklikumad (HYACINTHE RIGAUD tuntuim teos kujutab Louis XIV *Skulptuur- silmapaistvaim PIERRE PUGET õukonnas töötas ANTOINE COYSEVOX FRANCOIS GIRARDON Louis XIV ratsamonumendi kavand
Kujutav kunst 17 saj, flaamlane Anthonis van Dyck (portreed kuningatest ja aadlikest), Peter Paul Rubens (Banqueting Haous´i allegooriliste kuningat ülistavate maalide autor). 17 saj 2. poolel algas Inglismaal kunsti uus tõus. Vaja oli kavandada uuesti mahapõlenud Londoni. Tähtsamaks kavandajaks oli Christopher Wren (Saint Pauli katedraal), Wren huvitus Palladio ja Bramante loomingust. (Sain Pauli keskosa mõjub klassitsistlikult, sellega külgnevad tornid on baroklikumad). 18 saj tugevnes Palladio klassitsismi mõju. Seda pooldas enamik arhitekte, ka William Kent, kuid tema on kuulus, kui ,,inglise pargi rajaja". Kujutav kunst-kõrgetasemeline kujutav kunst taaselustus Ingl. alles 18 saj. William Hogarth võttis eeskujuks Madalmaade realistliku maalikunsti. Tema pildid olid satiiriliste jutustava sisuga pildisarjadega, mida ta teostas õlimaalide ja vasegravüüridena. (,,Moodne abielu"). Portreemaal- 18 saj 2
prantsuse ehituskunsti edaspidises arengus. Claude Perrault. Louvre`i lossi idafassaad ● Francois Blondel (1617/18-1686) Blondeli ehitatud on monumentaalne Saint- Denis`võiduvärav Pariisis. Oma raamatus „Cours dàrchitecture civile“ (1675-1683) esineb ta itaalia maalilise barokkstiili teadliku vastasena ja palladianismi eestvõitlejana. Francois Blondel. Saint-Denis`võiduvärav ● Kõige baroklikumad tendentsid ilmnevad Versailles’ lossi ehitamisel. Louis XIV tellimisel töötas seal prantsuse arhitektide, skulptoride ja maalijate paremik - arhitektid Louis le Vau (1612-1670), Jules Hardouin-Mansart (1646-1708) andis lõpliku kuju lossile – aiafassaad ja külgtiivad ning sisekujundus; sisearhitektuuri ja dekoori loojaks oli Charles le Brun (1619-1690); aiakujunduse looja Andre le Notre (1613- 1700), kes töötas välja prantsuse pargi stiili.
· Uue Londoni kavandajatest tähtsaim Cristopher Wren, kes ehitas 54 kirikut. Saint Pauli katedraal. Wren tutvus graafiliste lehtede kaudu Palladio ja Bramante loominguga. Saint Pauli saledana mõjuv kuppel toetub kahekorruselisele tambuurile. Läänefassaadi keskosa on kahekorruseline, paarissammastega. Keskosa mõjub klassitsistlikult, aga sellega külgnevad tornid on baroklikumad. · William Kent oli kuulus inglise pargi rajajana. Rõhutas, et looduses ei ole sirgjooni. Üksikud huvitava võraga puud või puuderühmad ja metsasalud aktsendina pügatud muru taustal. Looklevad teerajad üllatuslikult avanevate vaadetega. Reeglipäraste basseinide asemel ojade paisutamine erineva kujuga järvekeste reaks, purskkaevude asemel luuakse looduslikke kärestikke ja koski.
annaabi.ee 
