Meder on oopereid loonud ka hiljem Danzigis, ent säilinud on ainult "Kindlameelne Argenia". Teos oli mõeldud kooliooperiks ning ilmselt esitati peamiselt Tallinna gümnaasiumi tudengitega. Ette kanne toimus 1680. aasta lõpul, me ei tea aga kahjuks, kas Suurgildi saalis, nagu teatrietendused tavaliselt, või gümnaasiumis. Muusikaliselt on ooperis üpris nõudlikke osi ning paljud repliigid partituuris lasevad arvata, et etenduses oli rohkelt ka toredat vaatemängu ja barokkteatrile iseloomulikku lavatehnikat. Juba noorusest oli Meder tuttav itaalia muusikaga, eriti Cesti ja Carissimi loominguga. Ta laenas neilt mõndagi, nagu ka prant suse teatrimuusikast, ometi ei püüdnud ta päriselt jäljendada itaalia ooperi stiili. "Argeniat" on ta ise nimetanud laulumänguks (Singspiel) ning paljude salmilaulude ja suhteliselt lihtsa helikeelega sarnaneb see mõnevõrra tõesti hilisemate Singspielidega
toimuma 24 tunni jooksul, oli paratamatult laval vähene liikuvus. Seiklustele pole klassitsistlikus tragöödias ülepea kohta ega aega. Kuid ka ''madalamas'' komöödia zanris hinnati õpetlikkust. Draamas tehti kõigutamatuks normiks ajaühtsuse kohaühtsuse ja tegevusütsuse põhimõte. See kõik pidi tagama tõepärasuse. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. XVII sajandi 1.poole suurim prantsuse kirjanik oli Pierre Corneille. Ta kirjutas esialgu barokkteatrile lähedasi komöödiaid ja tragikomöödiaid, nagu need sajandi alguse Prantsusmaal moes olid. Corneille kirjutas oma esimese tõelise menu, „Cid“ 1636 aastal. Kuigi „Cidis“ ei pidanud Corneille kõiges kinni klassitsistlikest reeglitest, peetakse tema teost siiski esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Selles näidendis kannab peategelane psühholoogilist pinget. Samaaegselt jutustatakse näidendis ka ühiskondlikest sündmustest.
kasutas ta tihti ainesena Piiblit, kuid leidub ka autosid,mille süzee kuulub tervikuna temale endale. Neist kuulsamad on "Suur maailmateater". Teos on puhas allegooria.Selles autos on C püüdnud teatrilavale tuua kogu elu e ta kujutab elu ennast teatrina,näidendina,millel on oma algus ja lõpp ja milles kõigil elavatel on oma kindle roll. PIERRE CORNEILE(1606-1684) *XVII saj 1.poole suurim prantsuse kirjanik. *Tema loomingust algab klassitsistlik teater, ka tragöödia. *Esialgu kirjutas ta barokkteatrile lähedasi komöödiaid ja tragikomöödiaid,nagu need saj alguse Pran moes olid. *Esimese tõelise menu osaliseks saanud näidendis "Cid" (1636) oli aines laenatud XVII saj alguse hispaania dramaatiku Castro teosest. Seda teost peetakse esimeseks klassitsistlikuks tragöödiaks. Rohkemk kui Cid ise,kannab näidendis psühholoogilist pinget Rodrigo armastatud neiu Jimena. Dramaatiline konflikt saab alguse tülist Rodrigo ja Jimena isade vahel
annaabi.ee 
