Kunstiajalugu 28.01.2015 Prantsuse park Prantsuse park (ka prantsuse stiilis park, prantsuse pargistiil, barokkpark) on pargikujunduse stiil, mida muu hulgas iseloomustab peahoonest lähtuv keskteljeline lahendus. Prantsuse park on vastand inglise pargistiilile. Selle pargi looja on André Le Nôtre Prantsuse stiilis park – tekkis 17. sajandil lähtudes itaalia eeskujudest. Prantsuse pargistiil valitses Euroopas mitu sajandit. Parimad näited sellest ajast on Nümphenburg ja Sanssouci Saksamaal, Petrodvorets Venemaal jne.
idakaldal paiknev nn. Puurmani leje park ehk Hirvepark. Mnedel andmetel juba 18. sajandil eksisteerinud Hirveaed on tenoliselt lbi aegade olnud vabakujundusliku kujundusega, pakkudes vaheldust je lnekaldal asunud smmeetrilisele barokkpargile. 1861. aasta plaanil pole Hirveaia alla jvaid alasid Puurmani misa pargi koosseisu siiski arvestatud ning tenoliselt on tnaseni silinud pargi kompositsioon prit hilisemast perioodist. Kuna Hirveaed ja barokkpark paiknevad teine teisel pool khe saarega paisjrve, siis on mlema pargi arhitektuuris olulisel kohal vaated jele, saartele ning teisel pool jge asuvasse parki ja seal paiknevatele hoonetele ning rajatistele. Kolmanda loodusliku koosluse Puurmani misa pargis moodustab Puurmanist Tabiverre suunduvat teed ristav segaallee koos allee lpus terendava meiereiga. Teest lunasse jb misa aed, mis on tnaseni ksutuses aiamaana. ("Puurmanni misapargi muinsuskaitse eritingimused" , Artes Terrae, Tartu 2009)
maalossi ehitamist praegusesse Ulrikstadi. Peahoone anti valmina üle aastal 1642. Nüüd oli juba tegemist uhke kahekordse varabarokse ehitisega, mis tõenäoliselt kavandati koos sinnajuurde kuuluva barokkaiaga. /Norrman/ Milline nägi välja Kristleri kavandatud Jacob De la Gardie maaloss Ulriksdalis ja sinna juurde kuuluv barokkaed, seda näitab alltoodud pilt. Seda infot läheb Tondimäe-peatükis vaja. Barokkpark Jakobsdalis (nimetatud Jacob De la Gardie järgi), nüüdne Ulriksdal. Valminud umbes 1642-44. Pilt: http://www.gardenvisit.com Pikk ja kitsas palee loetakse stiili poolest veel hilisesse renessansi kuuluvat. Pikk ja kitsas oli ka esimene Kolga peahoone. Nagu näha, usaldan ma siin peatükis rohkem Norrmani, sest temal olid kasutada Stenbockide
mõistet ning kirjeldab Versailles’ eellugu. Teine peatükk käsitleb Versailles’ pargi looja André le Nôtre’i loomingut ja tema kahte kõige olulisemast suurteosest: Vaux-le- Vicomte’ ja Versailles’ park. Kolmas peatükk räägib ülevaatlikult Inglise pargist ning neljas võtab kokku seose Prantsuse pargi ja Inglise pargi tekke vahel. 3 1 Arhitektuuriline park. Versailles’ Prantsuse barokkpark on arhitektuuriline park, sellele vastandub maastikupark, mida esindab inglise park. Sisuliselt oli prantslaste jaoks maastikuarhitektuuri kõige olulisem termin geomeetria ning inglaste jaoks loodus: park kui looduslikuks kasvuks määratud ala.1 Prantsuse parki esindab kõige ilmekamalt Versailles’ lossi park, mille on loonud üks nimekamaid maastikuarhitekte André le Nôtre. Versailles’ loss ning selle park annab visuaalse, füüsilise kujutuse Päikesekuninga,
annaabi.ee 
