o Elamutel olid uhked portaalid rikkalike reljeefkaunistustega o Omapäraseks jooneks olid ka väiksed tornid majade külgnurkades o Nüüdseks kõik hävinenud II maalimasõjas o Taheti teha isegi üheks Rootsi kuningriigi pealinnaks o Restaureeritud Nõukogude okupatsiooni alguses ainult NARVA RAEKODA (lk 174) Seal on katusel väike haritornike (ka Tartu raekojal) · On säilinud ka KURESSAARE RAEKODA · Pärnu barokkehitistest on tuntum TALLINNA VÄRAV (kaunistatud reljeefidega) o E. DAHLBERG on selle projekteerinud (ka Narva ja Tallinna bastionide lossi autoriks) · 17.sajandi lõpus töötas Tallinnas ja Põhja-Eestis mitmeid huvitavaid puunikerdajaid ja maalikunstnikke o Neist tuntuim on Christian ACKERMANN, kes on teinud Tallinna toomkiriku altari ja kantsli Tegelenud peamiselt puureljeefiga
barokiks, mis kestis umbes 1780. aastani, ja sellele järgnenud (vara)klassitsismiks. Säilinud ehitusmälestiste hulk Põhjasõja-järgsetest sajanditest lubab siitpeale käsitleda vaid üksikuid silmapaistvamaid hooneid. Kadrioru loss Üks tuntum ja kaunim barokkarhitektuuri mälestis on Kadrioru loss koos pargiga. Loss valmis 1718-1723 Peeter I tellimusel tema õuearhitekti, itaallase Niccolo Michetti kavandite järgi. Keiserlik suveloss erineb rootsiaegsetest barokkehitistest lopsakama dekoori poolest, sest tegemist on itaalia barokiga, kuid on siiski mõõdutundeliselt ja maitsekalt välja peetud. Peamiselt stukist kaunistuste, aga ka freskode külluse poolest tõuseb esile lossi pidulik peasaal teisel korrusel (Lisa 10) (Vahtre, 2000). Olulisemalt muutus mõisaarhitektuur. 1730. aastaist alates hakati ehitama uhkeid ja suuri häärbereid, mida talurahvas lossideks hakkas kutsuma. Balti aadli ja eestlaste-
saj keskel) Uus kivist Narva, kus jälgiti barokk-stiili Elamutel olid uhked portaalid rikalike reljeefkaunistustega Omapäraseks jooneks olid ka väiksed tornid majade külgnurkades Nüüdseks kõik hävinenud II maalimasõjas Taheti teha isegi üheks Rootsi kuningriigi pealinnaks Restaureeritud Nõukogude okupatsiooni alguses ainult Narva raekoda (lk 174) Seal on katusel väike haritornike (ka Tartu raekojal) On säilinud ka Kuressaare raekoda Pärnu barokkehitistest on tuntum Tallinna värav (kaunistatud reljeefidega) E. Dahlberg on selle projekteerinud (ka Narva ja Tallinna bastionide lossi autoriks) 17.sajandi lõpus töötas Tallinnas ja Põhja-Eestis mitmeid huvitavaid puunikerdajaid ja maalikunstnikke Neist tuntuim on Christian Ackermann, kes on teinud Tallinna toomkiriku altari ja kantsli Tegelenud peamiselt puureljeefiga Kui keskaja gooti ajastu koondas puureljeefid keskele ja külgedele maalingud, siis
annaabi.ee 
