-18. sajandil 1. Varauusaegsed Eesti linnad a. 16. saj. lõpul oli Eestis 10 linna: · Uuteks linnadeks Kuressaare (1563) ja Valga (1584). · Vana-Pärnu purustati Liivi sõjas ja kaotas linnaõiguse. b. Asehalduskorra ajal (1783) anti kõigile maakonnakeskustele linnaõigus uuteks linnadeks Paldiski ja Võru. c. Tallinn Eesti suurim linn · 17. saj Rootsi suuruselt 3. linn Stockholmi ja Riia järel (10 tuhat el.) · 1718 Eesti kauneim barokkehitis Kadrioru loss Peeter I käsul tsaaripere suveresidentsiks (Katariina I nime järgi). d. Tartus, Narvas ja Pärnus 3000-4000 elanikku, teistes u. 1000. · Rootsi ajal Narva õitseng, millest taheti teha Rootsi teist pealinna. · Põhjasõjas hävinud Tartus mitu suurtulekahju (1775 hävis 2/3 linnast). · Katariina II eraldas koha Tartu ülesehitamiseks moodsas klassitsistlikus stiilis. · Tõeline Tartu taassünd seoses TÜ taasavamisega (1802). e
Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss. Kujutavas kunstis olid levinud ajaloolised teemad ja antiiklegendid. Maaliti allegoorilisi mütoloogia ja usuainelisi pannoosid, tahvelmaale ja esinduslikke portreid. Barokkmaal oli jõuline ja tumedates toonides, inimesed maalidel olid rõhutatult maised, lopsakate kehavormide ja pingul musklitega. Kuna kunsti peamiseks tellijaks olid uhked õukonnad, püüdsid kunstnikud neile meele järgi olla
Andis välja ka ajakirja seda peetakse siin kõige olulisemaks valgustuslikuks ajakirjaks (,,Nordische isalhanneen"). Erika Azlauskaite 4 8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu ARHITEKTUUR JA KUNST 18. saj keskpaigani oli valdavalt barokk, alates 18, saj keskpaigast oli juba järjest rohkem klassitsismi. Vähesel määral oli ka rokokood, mida peeti ka uus-barokiks. Olulisim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss Peeter I lasi selle ehitada endale suveresidentsiks. Itaalia ja prantsuse suuna barokkstiili esindaja. Sinna kuulusid juurde ka park ilusate veekogudega. Eeskujuks oli Vesraille's loss. Valmis 1718-1723. kasutati palju stuk.dekoori kaunistusi kipsist. Põltsamaa loss: parim näide rokokoostiili avaldumisest Eestis. Tegemist oli sisekujunduses, mis kahjuks pole säilinud. BALTISAKSA KULTUUR Aadlikud moodustasid u 0,6% kogu elanikkonnast
annaabi.ee 
