Barokk (portugali keeles - barroco) ehk EBAKORRAPÄRASE KUJUGA LOPERGUNE PÄRL. Oli eelkõige kuningate ja ülikute kunst. Barokk: pidulik, toretsev ja uhke. Barokkmuusika üldiseloomustus Kõige kaalukam muutus kompositsioonimuusikas- - Valitsevad duur-ja moll-helilaadid - Kõik hääled võrdsed ja iseseisvad monoodia Monoodia - väljendusrikkus on peamiselt ühes hääles e meloodias, teistel häältel vaid saate roll (Meloodia tuli polüfoonia asemel) Basso continuo - barokkajastule iseloomulik meloodia saade ehk generaalbass / nummerdatud bass - Seda mängitakse pillirühmaga, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli - Bassipill (tšello, fagott) - Harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat Kapell - instrumentaalansambel, koor (väike palveruum) Õukonnamuusikutel ülesandeks sai esinemine külalistele. Tähtsaks sai esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus. Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17
muusikaajaloos, kes kasutas süstemaatiliselt ja täielikult ära kogu helistike ringi. Tema oli helilooja, kelles loogika ja konstruktiivne mõtlemine kombineeris tema fantaasigaa ja eriliste muusikatundmistega, lisaks oskas ta ära kasutada psühhoakustilisi inimese kuulmise iseärasusi. Oma instrumentaalloomingus on ta osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Bach on kõigi aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta eelistas muusikakirjutamisel barokkajastule iseloomulikku fuuga vormi ja viis selle kõrgemale tasemele. Prelüüd ja fuuga c-moll 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 Diagramm 1. Diagramm 1 näitab Johann Sebastian Bachi prelüüdi ja fuuga c-moll noote arvu. Allpool olevas blogis on näidatud nende nootide helisagedus Hz.
Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Sealse meistri Nicolo Amati ja tema õpilaste Andrea Guarneri n ing Antonio Stradivari käe all kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus. Teistest poognaga mängitavatest keelpillidest on barokkajastule samuti väga iseloomulik viola da gamba (hoitakse põlvedega), mis on tšello otsene eelkäia. Viola da gambat tunti ka virtuoosse soolopillina. Puhkpillidest oli meloodiapillina kasutusel oboe, mis mängis orkestris/ansamblis viiuliga
Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Sealse meistri Nicolo Amati ja tema õpilaste Andrea Guarneri n ing Antonio Stradivari käe all kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus. Teistest poognaga mängitavatest keelpillidest on barokkajastule samuti väga iseloomulik viola da gamba (hoitakse põlvedega), mis on tšello otsene eelkäia. Viola da gambat tunti ka virtuoosse soolopillina. Puhkpillidest oli meloodiapillina kasutusel oboe, mis mängis orkestris/ansamblis viiuliga
annaabi.ee 
