ehitanud, kuid samas pole nad unustanud korvata sellele tekitatud kahju. Seda enam on nad uhked Veluwe "pärismetsade" üle. Veluwe rahvuspargi kultuurisüdameks on perekond Kröller-Mülleri loodud kunstimuuseum koos imeilusa näidisaiaga. Appeldoorn: Hollandi kuninglik suveresidents Appeldoorni väikeses rahulikus raudteejaamas ei reeda esialgu miski, et olete jõudnud peaaegu et kuningliku pühamusse - Het Loo kuninglikku suveresidentsi. Suurejoonelise barokkaiaga ümbritsetud hoonetekompleks, kus teid otsekui märkamata jalutavad purskkaevude vahel muruplatsidel paabulinnud, on üle 300 aasta teeninud Hollandi kuninglikku perekonda. Kompleks valmis 1686. aastal ja oli 1975. aastani, mil suri eelmine kuninganna Wilhelmina, ametlikult ainult kuningapere kasutuses. Just kuninganna Wilhelmina oli see, kes läkitas oma volikirjaga Eestisse esimese Hollandi diplomaadi ning kelle allkirjaga dokumendid on praegugi meie Riigiarhiivis hoiul. Purskaevud töös 17
mõttes ümber ehitanud, kuid samas pole nad unustanud korvata sellele tekitatud kahju. Seda enam on nad uhked Veluwe "pärismetsade" üle. Veluwe rahvuspargi kultuurisüdameks on perekond Kröller-Mülleri loodud kunstimuuseum koos imeilusa näidisaiaga. Appeldoorn: Hollandi kuninglik suveresidents Appeldoorni väikeses rahulikus raudteejaamas ei reeda esialgu miski, et olete jõudnud peaaegu et kuningliku pühamusse - Het Loo kuninglikku suveresidentsi. Suurejoonelise barokkaiaga ümbritsetud hoonetekompleks, kus teid otsekui märkamata jalutavad purskkaevude vahel muruplatsidel paabulinnud, on üle 300 aasta teeninud Hollandi kuninglikku perekonda. Kompleks valmis 1686. aastal ja oli 1975. aastani, mil suri eelmine kuninganna Wilhelmina, ametlikult ainult kuningapere kasutuses. Just kuninganna Wilhelmina oli see, kes läkitas oma volikirjaga Eestisse esimese Hollandi diplomaadi ning kelle allkirjaga dokumendid on praegugi meie Riigiarhiivis hoiul. Purskaevud töös 17
Ülesande kavandada uus maja sai ehitusmeister Hans Jakob Kistler Straßburgist. Kristleri jooniste 11 järgi lasi Jacob De la Gardie ehitada samal ajal ka omale Makalösi paleed Stockholmis ja kavandas maalossi ehitamist praegusesse Ulrikstadi. Peahoone anti valmina üle aastal 1642. Nüüd oli juba tegemist uhke kahekordse varabarokse ehitisega, mis tõenäoliselt kavandati koos sinnajuurde kuuluva barokkaiaga. /Norrman/ Milline nägi välja Kristleri kavandatud Jacob De la Gardie maaloss Ulriksdalis ja sinna juurde kuuluv barokkaed, seda näitab alltoodud pilt. Seda infot läheb Tondimäe-peatükis vaja. Barokkpark Jakobsdalis (nimetatud Jacob De la Gardie järgi), nüüdne Ulriksdal. Valminud umbes 1642-44. Pilt: http://www.gardenvisit.com Pikk ja kitsas palee loetakse stiili poolest veel hilisesse renessansi kuuluvat
annaabi.ee 
