3) Kindlustatud lossid vaheldusid viljapõldudega Geograafilised tingimused: 1) Soised alad, kõrge põhjavesi või hõlpsasti kaevandatav pinnas 2) Soised madalikud kujundati järvedeks, losse ümbritsenud vallikraavid asendati kanalitega 3) Tiikides kasvatati kalu 4) Kanalaiad Itaalia aedades mäenõlvad kaetud viinamarja ja oliiviistandustega kanalite rajamine Itaalia loodusega kohandumine loodusa alistamine (pügamine) 14. Prantsuse barokkaiad Aja jooksul hakati Itaalia renessanssaia põhimõitteid kohandama ka Prantsusmaal. Seal oli erinevalt Itaaliast maastik tasasem. Uus stiil sobitati laugema ja metsarohkema Prantsusmaa maastikuga. 16.-17. sajandil laienes tavaline renessanss-stiil mitmesse baroksesse vormi koos selle voogava liikumise ja sirgjoonelisema lähenemisega. Prantsuse barokkstiili kõige kuulsam kompleks - Versailles - valmisA. Le Notre kavandite järgi 1670. aastal.
Lossid vaheldusid viljaväljadega. Keskaja losside õuedes säilisid nelinurksed tükeldatud ja erinevad aiaosi eraldanud piirded ja põõsashekid. Suurte veekogude rajamise eelduseks, juhul kui looduslikud järved või jõed puudusid, olid geograafilised tingimused-soine ala, kõrge põhjavesi või hõlpsasti kaevandatavad pinnad. Soine madalik kujundati järveks, lossi ümbritsetud vallikraave muudeti kanaliteks. Esimesed prantsuse renessanssaiad: Villandry, Fontaineblau 14. Prantsuse barokkaiad. Aed koosneb osadest: 1) parter, 2) boskett, 3) allee. Aias peavad valitsema kolm kunstilist põhimõtet: 1) proportsioon: õiged suhted pikkuse, laiuse ja kõrguse vahel; 2) sümmeetria; 3) variatsioon. Barokkaeda iseloomustab: Point de vue, veekaskaadid, kanal, bosketid, Parterre en broderie, terrass, loss, Cour d´honneur, alleed. Iseloomulik oli ansamblilisuse printsiip, ühtsuse saavutamine eluhoone, kõrvalhoonete ja pargielementide planeeringus. 15
Teos on selle perioodi maastikuarhitektuuri üks väljapaistvamaid ning paljuski mõjutanud Põhja- Euroopa aiakunsti. Nagu mujal Euroopaski, toimus kunstide areng põhiliselt õukonnas. Nii tulid Simon de la Vallée jälgedes ta poeg Jean de la Vallée, kes on seotud Stockholmi Rüütelkonnahoone ehitusega ja Nikodemus Tessin Vanem(1615-1681). N. Tessin vanema tuntuim ehitis on nn rootsi Versailles - Drottningholmi loss Stockholmis ja selle juurde kuuluvad barokkaiad, mida on atributeeritud osaliselt ka järgnevale mehele - Nikodemus Tessin Nooremale, kes sai kuulsamaks kui isa. Tessin noorem, kes sai hariduse Prantsusmaal ning oli isiklikult tuttav ka Le Nôtre'ga, on Stockholmi kuningalossi (alust. 1697) looja. Selle välisarhitektuur on teostatud Rooma barokkajastu palazzode järgi, siseruumides valitses prantsuse rokokoo. Tessin kujundas Stockholmi suurepärase hoone ja aiad ka endale. 17
annaabi.ee 
