1. Sissejuhatus. Historitsismi eelõhtu Mõisaarhitektuur ja mõisaansamblite ehitamine sai populaarseks barokiperioodil, mida Eestis dateeritakse tavaliselt XVII sajandi teise kolmandikuga. Sel ajal tõusis arhitektuuris esiplaanile toretsev representatiivsus, mis avaldus mõisate lossilikus hoonestuses ja nende juurde kuuluvates iluaedades. Sealjuures oli tavaline lääne arhitektuuri nähtuste kopeerimine. Historitsismile eelnes mõisaarhitektuuris klassitsism (XVIII sajandi lõpp-XIX sajandi algus). Juba sel ajal võib täheldada mõngaid neogooti elemente, millele lisandus 1770. aastaist
sajandil; - 1597 kapitaalselt ümberehitatud Mustpeade vennaskonna hoone, mis on ainsana säilinud (seda, tõsi küll, peamiselt ainult fassaadiosas). Mitmeid renessanss-stiilis detaile on säilinud ka tollal ümber ehitatud elamu Vene 12 sise- ja väliskujunduses. Barokk (varabarokk) jõudis Eestisse 1630ndatel aastatel Madalmaade ja Rootsi vahendusel ning üsnagi tagasihoidlikul kujul, erinedes kardinaalselt Itaalia priiskavast külluslikust barokist. Ka barokiperioodil ei lisandunud Tallinna all-linna oluliselt uusi hooneid ega ei ehitatud kardinaalselt ümber vanu. Mõned üksikud tollal kerkinud ehitised püstitati kas varemetes olevate hoonete asemele või siis hoonestati seni tühjana seisnud krunte. Esimesena nimetatute näiteks võib tuua keskaegsete ehitiste varemetele 1670 püstitatud von Roseni maja Pikk 28, kus praegu asetseb Rootsi saatkond. Teisena nimetatute näiteks võiks tuua aga baroksed hooned Lai 15 ja 17, mis rajati endise
) - näiteks sel ajal kui nad pahaaimamatult mõnd vaadet, skulptuuri või kunstiteost imetlesid. Koopad, labürindid ja puu- onnid olid ideaalsed kohad sellisteks naljatusteks (sealt ei saanud ka nii ruttu minema). Terrassid, trepid, müürid: aia arhitektoonilised osad. NÄITEID RENESSANSSAEDADEST Renessansiaedade plaanid annavad tunnistust sellest, et aed ja maja ei moodustanud ühtset arhitektuurset ruumi, arengu suund on aga sinnapoole. Maja ja aia stiililise kooskõlani jõutakse barokiperioodil (16. saj lõpp - 17. saj). VILLADE ARENG: Villa Medici Villa d'Este Villa Lante. Renessansiajast on juba teada aedade autorid. Itaalia linnades valitsesid renessansiajastul perekonnadünastiad, näiteks Este ja Medicite perekonnad, kes olid samal ajal ka esimesed kunstimetseenid ning kes palkasid endale arhitekte, ehitajaid ja kujundajaid, et luua oma villade ümber kauneid aedu. Need aiad oma monumentaalsuse ja veerohkusega polnud algul renessansile sugugi tüüpilised. Samas oli
annaabi.ee 
