(Palamets 1991: 51-53) Arhitektuur ja kujutav kunst Peamisteks esindushoonte ja kunstiteoste tellijateks olid Bütsantsis keiser ja kirik. Õigeusu kirikute ehitamisel pandi rõhk sisekujundusele, aga paganlike templite juures pandi rõhk hoone väliskujundusele. Usklikele pidi ristiusu jumala vägevust meenutama kallis sisekujundus, suured mosaiikpildid, laudadele maalitud pühapildid-ikoonid. Skulptuuride asemel valmistati aga bareljeefe. Mosaiikpiltidel ja ikoonidel kujutati tavaliselt pikaks venitatud inimesi tardunud poosides. Eelistati tumedaid värve, eriti musta ja lillat. Bütsantsi stiilis rajatud kirik meenutas võrdhaarset risti, mille keskosa kohal kõrgusid kuppel või kuplid. Kiriku aknad tehti väiksed, nii valitses jumalakojas jahe poolhämarus. Bütsantsi arhitektid planeerisid linnu nii, et linna keskuse moodustas avar väljak, mille ääres asus peakirik ja väljakult suundusid kiirtena laiali tänavad.
murtud vibu. Taas tuli moodi ümarkaar hiljem ka nelinurksed aknad ja uksed, kasutati lõvipäid, putosid (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikuid, akantuselehti ja palju muid roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasju. Kirikud ja kabelid muutusid taas madalateks, meenutades pigem romaani kirikuid. Lisandus ka mitmeid antiigi detaile, palju kasutati pilastreid ning tihti meenutas hoone välissein Rooma triumfikaari ning selle motiive, rohkelt kasutati bareljeefe. Peafassaadi ülemisele äärele püstitati antiiktemplite kolmnurkseid fronte ehk viile. Mõnikord laoti majade välisseinad tahumata kividest, mis eemalt vaadates tegi seinad mustriliseks. Seesugune stiil sai nimeks rustika. Selliseid maju kutsuti Palazzodeks. Palazzo Endiste kitsalt kokkusurutud elamute asemele kerkisid nn. palazzo'd, mille laiad esiküljed olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega
massaaz, jahtimine, pallimängud vähese kehalise liikumisega tegevused Mesopotaamia: Kõige varasem(al 4200 a. eKr) kõrgkultuur (sumeri kultuur) Assüüria: Sõjaliselt tugev riik. Kehaline kasvatus allutatud sõjalistele eesmärkidele, füüsiline vastupidavus kõrgel kohal. Leitud bareljeef ,,krooli" ujuvate sõjameeste kujutisega. Rituaalsed tantsud, mis sisaldasid akrobaatilisi elemente Babüloonia: Riik Lõuna-Mesopotaamias, tekkis 1830.a eKr. Hammurapi seadused. Leitud bareljeefe, mis kujutavad jahipidamist, vibulaskmist, rusikavõitlust ja võiduajamist 2-rattalistel kaarikutel. Kehalised harjutused sõjalise ettevalmistuse eesmärkidel. Rituaalsed tantsud, mis sisaldasid akrobaatilisi elemente. Egiptuses: Valitseva klassi kehaline kasvatus oli sõjalis-rakendusliku suunitlusega. Valitsevasse klassi kuuluvad Egiptuse naised harrastasid meelelahutusena pallimänge ja tantsimist. Harrastati maadlust, rusikavõitlust, ratsutamist, kaarikusõitu, jahipidamist, vehklemist,
annaabi.ee 
