Siskin ,,3 karu", on ka Eestis maalinud, ,,Rukkiväli" *Prantsusmaa põhiliselt maalitakse maastikke, barbisoonlased peamiselt maalivad looduse realistlikku ilus Camille Corot algselt romantik, hilisemad tööd on realistlikud, maalib loodust, armastab hõbedasi sillerdavaid toone, ,,Meenutus Mortefontaine'ist" Jean Francois Millet talupoegade maalija, kurvameelsed, raskepärased tööd, ,,Tuulaja", ,,Õhtupalve", töödes on ääretu vaikus,"Viljapeade korjajad" Gustave Courbet barbisoonlaste juht, ,,Matus Ornans'is", impressionistid kogunesid tema seltskonda, 1855 Pariisis maailmanäitus, kuid tema töid ei võeta vastu, tekitab siis ise oma näituse sinna lähedale keldrisse ja saab tohutut tuntust, ,,Kivilõhkujad", ,,Tere, härra Courbet" Honore Daumier Iseõppija, poliitilise sisuga pilkepildid, palju karikatuure, kritiseerib sotsiaalseid pahesid, litograafia e kivitrükk
moelehtedele. · Auguste oli väga tugev solfedzos, tal oli ilus õrn bariton. · Süütute kaev · Jean tahtis isale rõõmu valmistada ja ostus Louvre'ist Jean Goujoni reljeefide vähendatud koopiad, aga need Auguste'i ei huvitanud. · Pääsukese lend on sama igavene kui istuva ,,Kirjutaja" (vanaegiptuse skulptuur) rahu. · Fontainebleau koolkond looduslähedaste maastikumaalijate, nn. barbisoonlaste koolkond. · Tehniline progress sundis Auguste'i portselanimaalimist maha jätma 17. aastaselt. · Café-concert kohvik, kus külastajad võivad kuulata muusikat ja sansoone · le roi prantsuse keeles kuningas · Puljonginautijad Jeani vanaema ja kunstnik Laporte. · Auguste oli äärmisel häbelik mees. Armuseiklustest jutustades muutus ka Jean häbelikuks. · ,,Katsu oma naisest sageli, kuid mitte liiga kaua eemal olla. Pärast lühikest eemalolekut teeb
romantismis, sõidavad töötama linnast kaugemle vabasse loodusesse, tuntuimad need, kes kogunevad Pariisi lähedale Barbizoni külla, kus tekib kunstnike kogukond. Vahetu kokkupuude looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismis. Võeti eeskuju Constable'st ning tema põhimõttest, et kunstnik peab oma töö lõpetama seal, kus ta selle alustas, ehk algas plenääri levik ning ideaalmaastikule vastandumine. Barbisoonlaste juhtivaks kunstnikuks sai Théodore Rousseau ,,Õhtu." Kunstiliselt võimekam oli Rousseaust Jean-Francois Millet. Kujutas enamasti talupoegi, läks vastuollu ametliku kunsti ideaalskeemidega, töid ei ostetud ega eksponeeritud. 19. saj lõpus hakati tema töödes nägema mälestust kaduvast külaelust ning temast hakati eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad."
annaabi.ee 
