teise, olustikumaalid, enim töid on lihtrahva elust Ilja Rapin inimest kujutas väga elavana, värvilised tööd, maalib nii kaasaega kui ka ajalugu, ,,Burlakid Volgal", ,,Bojaaritar Morozova", ,,Zaproozlased kirjutavad kirja türgi sultanile" Vassili Surikov ajaloomaalija, ,,Bojaarital Morozova", ,,Lumelinna vallutamine" Ivan Aivasovski meremaalija, ,,9. laine", kuulsaim vene marinist Siskin ,,3 karu", on ka Eestis maalinud, ,,Rukkiväli" *Prantsusmaa põhiliselt maalitakse maastikke, barbisoonlased peamiselt maalivad looduse realistlikku ilus Camille Corot algselt romantik, hilisemad tööd on realistlikud, maalib loodust, armastab hõbedasi sillerdavaid toone, ,,Meenutus Mortefontaine'ist" Jean Francois Millet talupoegade maalija, kurvameelsed, raskepärased tööd, ,,Tuulaja", ,,Õhtupalve", töödes on ääretu vaikus,"Viljapeade korjajad" Gustave Courbet barbisoonlaste juht, ,,Matus Ornans'is", impressionistid kogunesid tema seltskonda, 1855 Pariisis maailmanäitus,
Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde, s.o objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikega. Siiski võitsid barbisoonlased aegamööda tunnustust. (http://www.scribd.com/doc/12413423/Kunsti-referaat) Realismi tähe all sündis ka Eesti rahvuslik kunst. Esimese väljapaistva eesti soost kunstniku Johann Köleri töödes on realistlikke jooni. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/maalikunsti_ajaloost_merle.htm) 1.3 Venemaa realism Venemaal tegutses Rändnäituste Ühing. Selle liikmed ehk peredviznikud korraldasid alates 1871. aasta kevadest mitmel pool Venemaal näitusi
Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismiks. Brbizoni koolkonna maalijate hulgas levis piltide valmismaalimine vahetult looduses (nn plein air). Loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon. Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikuga, siiski võitsid barbisoonlased aegamööda tunnustust. Barbizonis tegutses ka Millet, kes kujutas enamasti talupoegi, mitte maastikke. Inimese kujutamiseks olid ametlikus kunstis kindlad ideaalskeemid ning Millet' tegelased olid nendega teravas vastuolus. Kunstnik suhtus oma tegelastesse kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse lugupidamisega, kuid nende saatusega leppides. 19. saj lõpupoole
annaabi.ee 
