Vana-Ameerika kunst Sissejuhatus · Asustati inimeste poolt 17 000 aastat tagasi · Suurelt osalt elasid põliselanikud kiviajatasemel kui Kolumbus sinna jõudis · Vanim kultuurrahvas olid olmeegid · Olmeegid pärandasid oma kultuuri edasi teistele Ameerika kultuuridele · Mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt · nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks · Hispaanlased käitusid barbaritena hävitades põlisrahvaste kultuuri Olmeegid · Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga · Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a · Leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud Olmeegi mask riigi ja ehitasid esimesed linnad · Olid nagu sumerid kuid ei leiutanud ratast · Kultuurist on vähe teada · Väikestes külades valmistati keraamikat ja riiet
Linn paiknes saarel ja seal oli mõnede uurijate arvates üle 60 000 kiviehitise ning 300 000 elanikku. Saarel asuvad tänavad ja kanalid paiknesid ruudustikukujuliselt linna keskel asuva hiigelkompleksi ümber, mis koosnes astmikpüramiididest, templitest, paleedest ja aedadest. Järve kaldale viis lai tamm , millel oli mitu tõstesilda ning linna maismaaga ühendasid kolm teetammi. Kultuuriliselt palju kõrgemal tasemel olnud hispaanlased käitusid tõeliste barbaritena, hävitades sõna otseses mõttes kõik, mis neile teele jäi. Paljud mälestised on meie päevini sailinud ainult tänu sellele, et vallutajad neid üles ei leidnud. Maajade kultuur Raidkirjade püramiid Palenque's, üks väheseid Uue Maailma püramiide, mis sisaldab hauakambrit. u. 300900. Maaja kultuur Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr
kultuurid. 15. sajandil ühendasid praegugi Peruus ja Boliivias elavad ketsua rahvad, keda ajaloos rohkem tuntakse nende valitsejate tiitli järgi inkade nime all pika riba Ekuadorist Tsiili keskosani ühtseks riigiks. Neile sai osaks samasugune saatus nagu asteekidelegi - traagilise võitluse järel alistasid hispaanlased 1530-1532 eesotsas Francisco Pizarroga inkade riigi. Kultuuriliselt palju kõrgemal tasemel olnud hispaanlased käitusid tõeliste barbaritena, hävitades sõna otseses mõttes kõik, mis neile teele jäi. Paljud mälestised on meie päevini sailinud ainult tänu sellele, et vallutajad neid üles ei leidnud. Neile võis asteekide, inkade ja maajade süngevõitu ja inimesi ohverdavad usundid küll võikad näida, märkamata jäi aga täiesti selle kõrval nende kultuuride peenem ja helgem pool. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt, nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks.
Eestikeelse kõnekunsti areng Esimesed kuulsad eestikeelsed poliitilised kõned olid pärit 19. sajandist. 1860. Aastate rahvuslikul ärkamisajal kerkis esile silmatorkavaid kõnemehi.( Aava 2003: 36) 1868. ja 1870 aastal pidas Vanemuises oma kõige kuulsamad kõned- kolm isamaa kõnet-Carl Robert Jakobson. Ta pakkus oma kõnes välja uue Eesti ajaloo kontseptsiooni. Vastupidiselt baltisakslaste omale, kus eestlasi nähti barbaritena, kellele ristirüütlid tõid usu ja euroopaliku kultuuri ,idealiseeris ta muistset priiuseaega kui valgust ka kirjeldas sakslaste võimutsemist kui pimedust. Tõstmaks eestlaste rahvuslikku eneseväärikust, moonutas Jakobson ideoloogilistel kaalutlustel üsna tugevasti ajaloosündmusi. Karismaatilise kõnelejana oli Jakobsonil kuulajatele väga tugev mõjujõud, teda kuulati meelsasti ning talle eneselegi meeldis esineda, seepärast pidas ta tolleaegsetes seltsides palju kõnesid
annaabi.ee 
