lahti orjaks saamisest sündimise kaudu (rahvaste õiguse järgi). Teiseks sünni puhul arvestati ema staatust, kui ema oli vaba raseduse ja sünni vahel, siis laps sündis vabana. Tsiviilõiguse järgi orjadeks:lihtsalt ja konkreetsed nt need, kes rahvaloenduse (censuse) ajal hoidsid kõrvale, et maksudest pääseda, kui see välja tuli, muutusid orjadeks. See lõppes peale 166 aastat. Nt sõjaväe kohustusest eemale hoides (digetsites seda enam ei mainitud). Nt mõnel juhul barbariga abielludes. Nt karistusorjus, see tähtsaim põhjus servi poepae (pööne) karistusori, kui kuriteos süüdimõistetud viimases instantsis. See rängim kohtuotsus. Karistusorjaks määrati eluks ajaks (sunnitööle, teedeehitus, kaevandus). Võimalus saada armu, kuid siis nad ei saanud samasse seisusse kui isand oleks vabastanud oma orja. Määratud konkreetsed tingimused. Karistusorjaks võidi määrata ka orje. Orje määrati sagedamini. Kui vaba määrati,
loomuõigusest, mis on kõigil inimestel sõltumata kultuurist, keelest, riigist ja rahvast. Väga loogiliselt ka Paulus kirjutab Uues Testamendis, et kui Kristus suri kõigi inimeste eest, Kristuses pole vahet ei orjal ega vabal, juudil ega kreeklasel, mehel ega naisel. Varasemas kreeka filosoofide maailmas ei olnud mõeldav pidada erinevaid inimesi ja rahvaid võrdseteks, sest see oleks võrdsustanud targa rumalaga, kreeklase barbariga. Õiguses arenesid välja mõisted loomuõigus (kõigile ühine õigus), mis eristus kohalikest seadustest ja tavadest. Viimaste põhjal arenes välja tavaõigus, kuninga õigus. Domineerivaks valitsusvormiks sai monarhia (nt Makedoonias, Egiptuses, Pärsias). Kuningavõimule lisandus jumalik aura, seda nii Aasias, Egiptuses, kui ka Kreekas, kus Aleksander Suurest alates lisati ka kuningad Kreeka linnade jumalate hulka. Jumalikustatud kuningast sai
Väga loogiliselt kirjutab ka Paulus Uues Testamendis, et Jumala suhe inimesega pole enam sõltuv ei piirkonnast, seisusest, rahvusest ega soost. Kristus suri kõigi inimeste eest, Kristuses pole vahet ei orjal ega vabal, juudil ega kreeklasel, mehel ega naisel. Varasemas kreeka filosoofide maailmas ei olnud mõeldav pidada erinevaid inimesi ja rahvaid võrdseteks, sest see oleks võrdsustanud targa rumalaga, kreeklase barbariga. Isand lihtsalt oli isand ja ori oli ori. 24 Kõik see kokku aitas kaasa arusaamisele, et kõik inimesed maailmas saavad osa ühisest inimloomusest, kõik kuuluvad ühte perekonda. Maailma linn Stoikude filosoofias oli oluline inimese tahte ja vooruste arendamine, kusjuures peamisteks voorusteks oli otsustusvõime, kohusetunne, kindlameelsus, ükskõiksus naudingu suhtes.
annaabi.ee 
