Tsaparrali vöönd- igihaljaste põõsastike kõige levinum koht Vahemerelised põõsastikud on levinud erinevate erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel Sagedased põlengud ja kitsede kasvatamine soodustab Tsiiili keskosa- üle 1500 taimeliigi (nt. palmid ja arvukad kaktused) Kapplinna ümbrus- üle 6000 taimeliigi (tuntuim seal prootea) Põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand, oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. prootea (Lõuna-Aafrika) banksia (austraalia) piinia (Vahemere maad) lavendliistandus (Vahemere maad) salvei (Vahemere maad) loorber (Väike-Aasia & Euroopa Vahemere maad) pistaatsia (Väike-Aasia & Vahemere äärsed alad) oleander (Lähistroppiline Aasia korgitamm (Vahemere maad, & Vahemere maad) eriti Portugal ja Hispaania)
soola tootmine, taime- ja loomaskasvatus. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS: Kliimavööde: lähistroopiline(mereline) Asukoht: 30-40 laiuskraadide vahemikus. Kliima: kuiv ja päikesepaisteline suvi, jahe ja vihmane talv. Riigid: Lõuna-aafrika vabariik, Hispaania, Itaalia Taimed: haruldased ja piiratud levialaga taimed, ülekaalus igihaljad taimed. Tüüpilised taimed: iilekstamm, maasikapuu, rosmariin, oleander, loorber, korgitamm, lavendel, piinia, prootea, banksia, kaljukann. Kultuurtaimed: oliivipuu, pistaatsia. Loomad: enamasti naabervööndi loomad. Tüüpilised loomad:mägilammas e. Muflon, vöötorav, pulstikkits, känguru, kaelus- pekaari, kvoll. Inimeste tegevusalad: viinamarja kasvatus, karja- ja taimekasvatus, turism, põllumajandustoorme töötlemine. PARASVÖÖTME ROHTLA: Kliimavööde: parasvööde(mandriline) Kliima: külm talv, palav ja põuane suvi, kuiv, aurub rohkem kui jõuab sadada.
maapinna keskmine temperatuur. 3. Teate adaptatsiooni vorme (evolutsiooniline, modulatiivne, modifikatiivne), et mille poolest nad erinevad ning oskate näiteid tuua. Tunnete ära erinevatele tingimustele kohastunud lehti. Evolutsiooniline adaptatsioon pikaajaline ja pöördumatu, toimub põlvkondade vältel nt Eestis on hariliku haava leht pehme, õhuke, pole kaetud vahakihiga ja on lai leht. Seevastu Austraalias kasvava banksia leht on kõva, kaetud vahakihi e kutiikulaga ja kitsas leht Modifikaatiivne adaptatsioon fenotüüpiline plastilisus, lühemaajaline ja pöörduv, nt kui leht areneb varjus, siis on tal õhem mesofüll ja madalam FS Modulatiivne adaptatsioon pöörduv, toimub kiiresti ja kiiresti taastub ka algne olek nt Normaalses olekus on lehe rakkude (mesofülli) rakuseinad kloroplastidega vooderdatud, aga kui valguse intensiivsus mingil põhjusel liiga madalaks läheb- näiteks keset päeva muutub
kuivatatud piimmahl, tooraineks. Oopium sisaldab umbes 25 erinevat alkaloidi (morfiin, kodeiini, tebaiin, papaveriin jt.) Mooniseemned ei ole mürgiseid, neid kasutatakse pagaritööstuses Selts Proteales prootealaadsed (õied kolmetised, tolmukad ja emakad asetsevad spiraalselt) Sug Proteaceae prootealised o p. Platanus plaatan o p. Protea o p. Banksia o p. Macadamia Macadamia integrifolia tervelehine makadaamia Sug Nelumbonaceae lootoselased o P. Nelumbo lootos Tolmutera ehitus (kolmekaviline lootosel ja ühe kaviga vesiroosilistel) India ja Vietnami rahvuslill Õied, lehed, risomid, seemned on söödavad, tolmukatest tee PÄRISKAHEIDULEHELISTE TUUMRÜHM
aga molekulaartunnused ja tolmutera ehitus (kolmeavaline lootosel ja üheavaline vesiroosil) - asetavad lootose omaette sugukonda, samuti on neil väga erinev levila Sugukond prootealised (Proteaceae) Puittaimed, lehed vahelduvad, omapärase kujuga Õied õisikutes, õiekate neljatine, liitlehine, kroonlehed redutseerunud, tupplehed värvilised, viljalehti üks, viljad erinevat tüüpi Lõunapoolkera üks tähtsamaid sugukondi, 1500 liiki Meile tuttavad perkonnad: banksia, grevillea, prootea Sugukond plaatanilised (Platanaceae) Õied rippuvates kerajates nuttides, õiekate redutseerunud Molekulaartunnuste poolest prootelistega väga lähedane, aga APG III tunnustab plaatanilisi siiski iseseisva sugukonnana Põhjapoolkera levikuga Selts tulikalaadsed – Ranunculales rohttaimed, sisaldavad mürgiseid alkaloide (berberiin) liht- ja liitlehed, lehed sageli lõhestunud Õieosasid varieeruv arv, asetsevad spiraalselt.