sajandi lõpul Buenos Airese ja Monetvideo alamklasside seas sündinud tants. Silmapaistev tangode looja on A. Piazolla. Tango taktimõõt on 4/4. • Gato on kergete sammude ja kiire rütmiga. Seda nimetatakse inimeste tantsuks. See on kantud edasi põlvkondade kaupa. • Libertango https://www.youtube.com/watch?v= RUAPf_ccobc • Tango https://www.youtube.com/watch?v=k6_cg2LNc- g • Gato https://www.youtube.com/watch?v=23yGtAI12jg INSTRUMENDID • Bandoonium-kuusnurkse põhiplaadija lõõtspill, mis teeb kõrget häält. • Bombo legüero-puust trumm, mis on kaetud kitse-, lamba- või lehmanahaga. • Erkencho-Argentiina klarnet. • Pifilka-aukudeta flööt. NÄITED • https://www.youtube.com/watch?v=woLb87m9tqs • klaver, viiul,kitarr, flööt http://www.visittangobuenosaires.com/musical_in struments-Piano-en.htm LISAKS • Astor Piazolla (11.03.1921-4.07.1992) oli
heli kõlavärvingu. Lõõtspillide liigid: Diatoonilised lõõtspillid Unisonoorsed lõõtspillid (nt: Vene lõõtspillkarmoska) Bisonoorsed lõõtspillid (nt: Melodeon, Eesti lõõtspill) Hübriidlõõtspill (nt: Trikitixa, Schrammeli lõõtspill, Briti lõõtspill) Kromaatilised lõõtspillid (nt: NuppakordionBajaan, Klahvakordion) Kontsertiinad (nt Inglise kontsertiina, Anglokontsertiina, Chemnitzer, Bandoonium) Eesti rahvamuusika viljelemine tänapäeval? Tänapäeval on eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Eesti vanem rahvamuusika oli tänapäeva muusikaga võrreldes erinev süsteem. Muutunud on inimeste eluviis kombed, muutunud on ka muusika kõla, vorm, esitamise olukorrad jm. Varem lauldi pulmades itkusid, rituaalseid pulmalaule ja loitse, kuid tänapäeval pole see kaugeltki nii.
Kuna kontsertiinat oli kerge ka kaasas kanda, sai sellest armastatud salongipill nii Londonis kui ka Pariisis. 1840.aastal ehitas Henrich Band Saksamaal uue pilli bandooniumi, mis vahetas välja kontsertiina. Pilli korpus on neljakandiline, nupud on asetatud mitme reana pilli otsaplaatidele. Õhuklappi saab avada parema käe pöidla juurde ehitatud kangi abil, hilisemal ajal ehitatud lõõtspillidel on selleks seadeldis vasaku käe pöidla juures. Bandoonium ei ole enam vahelduvhäältega pill. Selle vasaku käe nupud on ühehäälsed, akorde saab mängida mitme nupu üheaegsel vajutamisel. 1852.aastal patendeeris M.Bauer Pariisis klaveriklahvidega akordioni. Klahve hakati mängima parema käega ja bassinuppe vasaku käega ning lõõts liikus lineaarselt. Seeriatootmine sai alguse 1880.a. kui Itaalias Stradellas hakkas Tessio Jovani valmistama klahvakordioneid. Esimestel
o Bisonoorsed lõõtspillid helikõrgus muutub olenevalt lõõtsa liikumise suunast, näiteks melodeon, eesti lõõtspill o Hübriidlõõtspillid näiteks trikitixa, schrammli lõõtspill, briti lõõtspill KROMAATILISED LÕÕTSPILLID o Nuppakordion näiteks bajaan o Klahvakordion KONTSERTIINAD o Inglise kontsertiina kromaatiline unisonoorne o Anglokontsertiina diatooniline bisonoorne o Chemnitzer o Bandoonium Lõõtspillid Eestis Esimene lõõtspill jõudis Eestisse arvatavasti 19. sajandi keskpaiku. Esimene kirjalik teade lõõtspillist Eestis räägib, et 1886. aastal toimus Virumaal ,,Kalevipoja" seltsi koolimajas ehitamise toetuseks pidu, kus tantsiti lõõtspilli saatel. 20. sajandi vahetusel sai lõõtspill Eestis populaarseks selle üheks eelduseks oli muuhulgas funktsionaalse harmoonia kodunemine rahvamuusikas.
annaabi.ee 
