leiame vastust bandiidi ja kurjategija küsimusele. Paljudel juhtudel ei saa bandiitide liikumist pidada rahva vastupanu vormiks: sellised tegevused nagu salakaubavedu, relvastatud röövimine ja pantvangi võtmine tunduvad sageli olevat olnud kohaliku majanduse ja võimustruktuuride kindel osa. (Dickie 2014: 23) Franco Molfese olulises uuringus bandiitide kohta, mida ta kirjutas 1960.aastal, banditism on seletatud nagu ta on äärmuslik relvastatud kättemaksu ja protesti liikumise ilming, mis jõuab klassi võitluse toorikute vormini. Oma teoses ,,Bandits" Erics Hobsbawm ka püüab seletada ,,patoloogilist hälvet" ja ,,ultravägivalla", mida võis kohata ajaloolises bandiitide käitumises. Ta pakub esialgseid selgitusi bandiiti vägivallast, jättes sotsiaalpsühholoogiale täielikuma ülevaade, mille kohta ta tunnistab, et teab liiga vähe. (ibid., 3)
rolli määratlemisel kuriteos või ühiskonnavastases teos. Kui alaealise kihutas kuriteole täiskasvanu õigusevastane või provotseeriv käitumine, peab kohus seda arvesse võtma süüd kergendava asjaoluna. Enamike kuritegude eest algab kriminaalvastutus 16-aastaselt, osade kuritegude puhul 14- aastaselt. Kuid kuriteod, mille eest võetakse kriminaalvastutusele alates 16. eluaastast, võivad sisaldada selliste kuritegude elemente, mille eest vastutus algab juba 14-aastaselt (banditism 16-aastaselt, kuid see võib sisaldada röövimist, rüüstamist, mõrva, mille eest vastutus algab 14-aastaselt). Näiteks 14-aastased bandiidid võetakse vastutusele mitte banditismi, vaid teiste tegude eest. Kui alaealine on kuriteo toimepanemise ajal vaimses arengus mahajäänud ega suuda mõista oma teo faktilist iseloomu või ühiskonnaohtlikkust, ei ole tal kriminaalvastutust. Sellisel juhul räägitakse seaduses alaealisest, kes kuriteo toimepanemise ajal oli oma
väärtushinnangud nagu seda on perekond, lojaalsus ja töökus. Lisaks mõjutasid nad maffia välimust, see tähendab stiili, toidukultuuri ja suhtlusmaneere, mis tundub meile täna väga iseloomulik just maffiale. TÄNAPÄEV 5. augustil 2016 kirjutas The Christian Science Monitor (online-ajaleht) juhtumist, mille raames 46 inimest süüdistati maffiaga seonduvate kuritegudega, mille hulka kuulusid väljapressimine, banditism, kuritahtlik süütamine, erinevad rahapetted jne. Mitu arreteeritut olid seotud Sitsiilia-Ameerika maffiaperekondadega. Eestiski on midagi sarnast üritatud Tallinna McDonaldsi okupeerimise raames ning 2005 16. novembril Tallinnas Kalev Kure, allmaailma väidetud liidri, mõrvamisega. Sellest hoolimata peab aga tõdema, et maffia kultuur on maailmas välja suremas. Christian Cipollini, edukas autor ja organiseeritud