Sotsiaalse karjääri võimalused hiliskeskajal. Mõis ja põhimikuhärrus. Talupoegkond: kujunemine ja erinevad sõltuvused. Koloonid. Sunnismaisus, pärisorjus. Külakogukonna tekkimine. Talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord hiliskeskajal, sunnismaisuse osaline kadumine. Talu. Villikatsioon. Ribapõllud, nöörimaad, väljasund. Talupoegade koormised: teo, loonus ja rahaandamid. Taille. Banaliteedid. Talupoegade pagemine ja vastuhakud. Orjus keskajal. RÜÜTLID JA RÜÜTLIKULTUUR Rüütliseisus käitumiskoodeks ja sotsiaalne staatus, mis tulenes käitumisnormide täitmisest. MILES RÜÜTEL, ladina keeles sõjamees. Rüütliks vastuvõtmine tähendab professionaalsete oskuste tunnistamist. Rüütliks olemine sakraalne, kaitsta ristiusku, pidada ristisõda.
Kohustused olid aga erinevad. Ühes mõisas eri õigusliku staatusega talupoegade kohustused võisid samuti olla erinevad. Teotöökohustus oli üsna mõõdukas (3 päeva nädalas). Andamid koosnesid teoandamist. Teotööd käsitleti kui millegi sellisena, mis käis madalama sotsiaalse staatuse juurde. Raharenti maksid pigem jõukamad talupojad. Regulaarsetele andamitele järgnesid erakorralised andamid (pärimine, abielu). Erakorralistele andamitele lisandusid spetsiifilised maksud (näiteks banaliteedid, mis tähendas mõisniku monopoliõigust (leivaahjule, veskile, veinikeldrile). Andamitega oli seotud kohtupidamine, lisandusid kirikuandamid. Loonusrendina pidid talupojad andma mõisnikele osa oma talumajapidamise saagist. Peale selle võisid mõisnikud nõuda lihtsalt raha (taille). Tüüpilisele talupojale jäi elatusmiinimum, olgu ta vaba või mitte. Talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord hiliskeskajal, sunnismaisuse osaline kadumine
hertsogkonna valdaja, väikefeodaal väiksemas valduses, lõpuks talupoed. Keeg polnud eraomanik. Talupojad olid isiklikult vabad ja neid ei karistatud ihunuhtlusega. Kohtuvõim kuulus feodaalile, absolutismi ajal läks see kuninglike kohtute kompetentsi. Maa muutmine eraomanduseks oli prantsuse revolutsiooni tulemus. Talupoegade koormised olid väga suured. Feodaalile a) Kindlaksmääratud suurusega hinnus b) Loonus andam(Osa põllusaagist ¼) c) Banaliteedid ehk feodaali monopoolsed õigused(veskiõigus, leivaküpsetusõigus, sepikoja, viinamarjapressi õigus) Talupoeg pidi maksma õiguse eest küpsetada leiba. Kirikule a) Kümnis(1/10 saagist, kariloomadelt) b) Maksud kirikutalituste eest(laulatus, ristimine, matmine) Kuningale A) Maks kogutulult B) Pearahamaks inimeste arvu pealt C) Kahekümnendik maamaks. Elati vaeselt, kimbutas pidev näljahäda.
vabariiki. Louis XVI-le anti ‘prantsuse rahva vabaduse taastaja’ tiitel. 13 juulil algasid Pariisis pööbli rahutused, mis 14. juulil kulmineerusid Bastille’i vallutamisega (seda peetakse otse revolutsiooni alguseks ja on prantslaste rahvuspüha). Loodi rahvuskaart eesotsas markii de La Fayette’ga. Provintsides puhkesid talurahvarahutused. 4. augustil kaotati feodaalsed privileegid (osa aristokraatiast tegi seda vabatahtlikult): nt kohtupidamisõigus, banaliteedid jms. Kaotati tsunftid ja natsionaliseeriti kiriku vara. 26. augustil võeti vastu ‘Inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon.’ Selles fikseeriti uue konstitutsiooni alused ja pandi paika inimese ja kodaniku põhiõigused (võrdsus seaduse ees, isikupuutumatus, õigus olla valitud ameteisse, trükivabadus jne). Poliitikas hakkasid olulist rolli mängima poliitilised klubid: jakobiinid (Konstitutsiooni sõprade klubi – esindas radikaalset suunda), kelle juhiks kujunes M. de Robespierre.
annaabi.ee 
