Selle esiküljel on kolm kaarava: keskmine laia, lameda kaarega; külgmised kitsad, segmentkaarega. Siseruumides leidub omapäraseid arhitektuuridetaile 18. sajandist ja 19. sajandi lõpust. Interjööris väärib esmajoones mainimist mitme marsi ja mademe, tugisammaste ning keerukate balustraadidega paraadlik fuajeetrepp. Teistest ruumidest väärivad veel märkimist profoleeritud laekarniisi ja lambriiga saal teisel korrusel ning meisterliku tisleritööga ruumid (tume kassettlagi, seinapilastrid, nikeldatudlaetoed) alumisel korrusel. Maja vanimas osas on säilinud mantelkorstnaalune ruum, mis asub hoone paremas tiivas. Mõisahäärberit on piiranud raudkivitara, mille jäänuseid on ka
Markuse peakirikul kreeka risti kujuline plaan. Kõik neli haru on ühepikkused ja moodustavad pealöövi, põiklöövid ja kantsli. Iga haru keskel on kuplid. Kantsel lõppeb apsiidiga ning pelöövi 2 ja transeptide ümber, kuplitest väljaspool, kulgevad külglöövid. Katedraal on kahe korrusega. Esiotsas oli galerii, kuid see eemaldati pärastpoole, kuna kogu peakirik muudeti kahekorruseliseks, kuigi ülemisel korrusel on kitsad balustraadidega piiratud läbikäigud. Tänu sellele on kirik väga keerukate ruumidega, kus võib imetleda imekauneid marmorsambaid. Kuplid on väljapoolt valged ja seest kaunistatud bütsantsi mosaiigi ja marmoriga. Need on ehitatud puust. Kiriku põhjapoolse ukse kohal on poolkuppel fassaadi põhjal, milles on mosaiik, mis kujutab kunagi põlenud orginaal Püha Markuse katedraali. Pealöövi kohal on omaette ühekorruseline aatrium, mida katab rida väikseid kupleid
Tekstiga kaasnevad illustratsioonid näitavad aiakujunduse üldist kõrget taset. Donato Bramante (1444-1514): Paavst Julius II tellimusel kujundas Bramante 1503. a aiad ühendamaks Vatikani paleed ja künkal asuvat Belvedere lossi (vahemaa ca 300 m). Aiad ehitati valmis alles pool sajandit hiljem ning nad püsisid vaid 25 a, et anda koht paavst Sixtus V raamatukoguhoonele. Uudse elemendina ühendas Bramante kolmel terrassil paiknevad aiad suurejooneliste treppide ja balustraadidega, mida mööda liikudes avanesid erinevad vaated nii hoonetele kui aedadele. Antiiksetest aedadest pole teada kuigi palju treppe, ka Alberti oli soovitanud mugavat tõusu kaldtee e panduse kujul; treppe kasutati siiani kui vaid interjöörielementi. AIA JA MAASTIKU KUJUNDUSE PÕHIMÕTTED RENESSANSIS. Aia kujunduses on tähtsad esiteks aia erinevad osad ja neis sisalduvad elemendid, mida on võimalik mõõta, loendada, nimetada ja kirjeldada. Teiseks on oluline kompositsioon: kuidas on
annaabi.ee 
