valduste hulka liita. 2) Balti erikorra olemus 1710 kirjutati Harku mõisas alla aktile, mille kohaselt läksid Eesti alad Vene riigi koosseise (sisuliselt autonoomse osana): a) Säilitati luteri usk b) Asjaajamise keeleks jäi saksa keel c) Säilis kohtusüsteem/seadused d) Säilis maksukorraldus e) Aadlitele anti tagasi reduktsiooniga võetud mõisad Balti erikord tähendas liitu tsaarivalitsuse ja baltsi aadli vahel. Kujunes välja baltsisaksa aadli piiramatu võim (tõkestas venestamist) 3) Omavalitsuse süsteem, aadlimatriklid, Maapäev Omavalitsuse süsteemi kõrgeim asutus oli Maapäev (käis koos iga 3a tagant) Sõnaõigus oli vaid aadlikel, kes kuulusid rüütelkondadesse aadlimatrikli alusel. Aadlimatriklid- aadlike ametlikud nimekirjad (1730-1740). Eesmärk: kaitsta põlisaadlit uusaadli eest. Siis oli 3 rüütelkonda: Liivimaa r., Eestimaa., Saaremaa r. Maapäevadel otsustati: 1. kohaliku elu tähtsamaid küsimusi 2
pateetilisele ja ülekuhjatud maalilisele stiilile. Pilet3. 2.19.-20.sajandi vahetuse kunst Eestis. Sajandi vahetus oli murranguline periood ka Eesti kunstiajaloos,kuid sisu oli teistsugune.Realism polnud veel täielikult välja arenenud,impressionismist rääkimata.Murranguliseks võib pidada seda,et lõpuks ometi suudeti välja rabeleda ühekülgsest Düsseldorfi ja Peterburi akadeemiate mõjuväljast ning märgata muutusi Euroopa kunstis.Teiseks oluliseks faktoriks oli baltsisaksa kunstielust eraldiseisva eesti kunstielu tekkimine.Näitustegevus,muuseumid,kunstiharidus,kunstnike organiseerumine ja kunstikriitika-olid uusaegse kunstieleu tähtsamateks osadeks.Eesti seltskond teadvustas nende osade vajadust ja asuski neid looma.Mõlemas murrangus olid olulised kaks kunstniku-Ants Laikmaa(1866-1943) ja Kristjan Raud(1865-1943).Mõlemad kavatsesid esialgu käia sissetallatudid teid. Ants Laikmaa tahtis minna Petreburi,kuid ei pääsenud Kunstide Akadeemiasse ja hakkas
Üldse keskajal oli baltisaksa iseseisvusajal keskne koht uurimises. Baltisaksa käsitluse põhiskeem - vallutati hõimud, tsiviliseeriti nad, võitlus Leedu vägedega ja Vene võimuga. Teine teema sisevõitlused Liivi ordu ja piiskoppide vahel. Ajaloolaste silme eest terendas Preisimaa võrdlus. Sellele Liivimaa iseseisvumisele järgnes 1558. aasta katastroof. Esile tõusevad piiskop Albert ja ordumeister Plettenberg seoses kahe sündmusega, Vene-Liivi sõda, aasta? ja reformatsioon. Baltsisaksa oma koolkond hääbus 20. sajandi 3-4 aastakümnel, osalt muutus natsimeelseks, osalt inimesed lahkusid elavate hulgast. Liivimaa keskaja uurimine jätkus peale II maailmasõda Saksamaal. Baltisaksa päritolu ajaloolased õpetasid välja riigisaksa päritolu uurijaid, kes on siiamaani Liivimaa uurimist jätkanud. Teiseks suunaks Eesti ja Läti ajaloovaade, saanud alguse samuti baltisaksa autoritelt, nt Karli Merkel, tema tähtteoseid "Liivimaa esiaeg"
annaabi.ee 
