von Wrangel. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen sündis 20. september 1778 Lahetaguse mõis. Ta oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 1819– 1821 Antarktika- ekspeditsiooni ja oli üks kolmest Antarktikat esimesena näinud mehest. Baltisakslased sõjaväelastena • 1723. aastal andis Peeter I välja ukaasi “Liivi- ja Eestimaa aadli määratlemisest Venemaa sõjaväeteenistusse”, mis tegi baltlastele sõjaväeteenistusse astumine äärmiselt lihtsaks ning lubas säilitada Rootsi sõjaväe auastmed. 1729. aastal anti välja ukaas, millega baltlaste staatus Vene armees võrdsustati välismaalaste staatusega. Baltisakslaste kätte läks ka keisrinna Anna I loodud uute kaardiväepolkude juhtimine. • Siiski jäid baltisakslased Vene tavateadvuses kuni impeeriumi lõpuni välismaalasteks. Ohvitserkonna komplekteerimine oli
slaavlasteks, on välimuselt ja kultuurilt üsna erinevad. Suhted nende vahel (ja isegi üksikute etniliste rühmade piires) on mitmekesised, ulatudes sugulustundest vastastikuse vaenuni.Slaavlaste täpne päritolu on teadmata. Levinud hüpoteeside kohaselt jäi nende algne asuala enne 6. sajandit tänapäeva Valgevene, Poola ja Ukraina aladele.Slaavlaste seosed Rooma-aegse venetite (Veneti) hõimuga, kes elas ida pool Visla jõge, on teadmata. Nimi võib viidata niihästi slaavlastele kui ka baltlastele. 5.Nestori kroonika järgi tulid varjaagid kõigepealt ise Loode-Venemaale maksu koguma, kuid kohalikud hõimud lõid nad tagasi. Seejärel üritasid kohalikud ise end valitsema hakata, kuid läksid tülli ning otsustasid hoopis varjaagid valitsema kutsuda. 862. aastal olevatki tulnud kolm venda russide hõimust: Rjurik Novgorodi, Sineus Valgjärve lähedale Beloozerosse (Belozersk) ning Truvor Irboskasse, kuigi tõenäolisemalt siiski Pihkvasse. Kaks aastat hiljem oli järel ainult Rjurik,
Halle, Göttingen, Rostock ja Greifswald. Saksamaa ülikoolide lõpetajate arv kasvas üha ning paljud nn riigisakslastest haritlased sattusid töö ja elatise otsingul saksakeelsetesse Venemaa provintsidesse Läänemere kaldal. Üha tihenevad kontaktid Balti provintside ja Euroopa vahel sattusid ohtu pärast Prantsuse Suurt Revolutsiooni, mil Vene võimud asusid takistama välismaal hariduse omandamist. Lahendus saabus selleks ajaks Vene ühiskonnas mõjukaks tõusnud baltlastele -- näiteks 18. sajandil Venemaal meditsiinidoktori saanutest olid ligi pooled pärit Eesti- ja Liivimaalt -- ülikooli rajamisega nende Heimat-isse. Leidis aset lühike "võidujooks" Kuramaa keskuse Jelgava (Mitau) -- 1795. aastal oli Venemaaga liidetud Kuramaa hertsogiriik, mille pealinnas oli küllaltki arvestamisväärne kõrgem õppeasutus, 1775. aastal asutatud Academia Petrina -- ja Tartu (Dorpati) vahel, mille võitis viimane. (3)
nõukogude ajal, mil Balti vabariigid olevat arenenud dünaamiliselt. Ehitati sadu tööstusettevõtteid, sildu, tuhandeid kõigi mugavustega elumaju, polikliinikuid, haiglaid, sanatooriume, koole, lasteaedu jm. Okupatsiooniajal ehitati tegelikult välja veel üks Läti. Kõige tugevama impulsi rahvuskultuuride arenguks said Balti rahvad Liidu koosseisus. Liidus ei diskrimineerinud neid keegi, sissesõitnud vene- lased kohtlesid neid suure austusega. 1991. aastal anti baltlastele võimalus iseseisvuda. Vastutasuks aga nimetatakse venelasi okupantideks, migrantideks, muulasteks, mittepõlisteks jms, nende suhtes rakendatakse genotsiidi ja apartheidi- režiimi, nad on taandatud “õigusetu vähemuse” rolli. Eestlased on unustanud, et Venemaa andis neile hariduse ja aunimetused, avas neile tee maailma. Pole teada, mis paljudest neist oleks saanud, “kui neid poleks kaitsnud NSV Liidu kõigu- tamatu autoriteet”.64
Köleri populaarsemad tööd on "Kunstniku sünnikoht", "Hiiu naised kaevul", "Ketraja", "Ärkamine nõidusunest", oma lihtsastest talupoegadest vanemate portreed, Tallinna Kaarli kiriku apsiidvõlvile maalitud õnnistava Kristuse poolfiguur. Joonis 1. Köleri maalid "Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree" 1864 ja "Truu valvur" 1878. Paul Raud (1865-1930) kuulub realistide hulka. Õppis Düsseldorfi akadeemias, kus oli omandanud baltlastele meelepärase konservatiivse, korrektse, aga kuivavõitu realistliku stiili. Ta maalis tumedaid, vanameisterlikke esindusportreid aadlikest ja Tallinna ülemkihist. Tema maastiku-piltidest, mida ta maalis vaid enda jaoks, on näha aeglane ja ettevaatlik areng impressionismi suunas. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20
annaabi.ee 
