lapsega” Johann Köler ■ Elas aastatel 8. märts 1826 – 22. aprill 1899. Üks esimestest eesti verest maalikunstnik kel oli akadeemiline kunstiharidus. Sättis aluse Eesti maastiku- ja portreemaalile. ■ Suri Peterburis Vassili saarel südamerabandusse. LOOMING ■ Esialgu olid tema tööd ning looming tundmatud enda kodumaal. Põhjuseks oli see, et ta oli rahvuslane ja ei esinenud näitustel koos baltlastega. ■ 1870. aastal eksponeeriti Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portreed Tartus. ■ Enda loomingut tutvustas Köler sünnimaal kasutades fotode ja reproduktsioonide vahendust. August Weizenberg ■ Elas aastatel 6. aprill 1837 – 22. november 1921. August oli üks eesti rahvusliku skulptuuri loojatest. Skulptoritöö kõrvalt tegeles ta veel kirjanduse ja muusikaga. ■ 25-aastasena sõitis Saksamaale, et õppida füüsikat ja tehnikat,
Mina Vene Keisririigi karistuste rangusest aru ei saa, sealsed valitsejad, eesootsas Nikolai II-ga oleksid võinud olla veidi inimlikumad rahvastega, kelle üle valitsesid niigi. Soome ja Baltimaade erinevatest ja sarnastest joontest kaaluvad minu jaoks üle erinevused. Oma vaiksema ning ettevaatlikuma natuuriga soomlased olid Vene võimudele arvatavasti kergemini valitsetavad ja seetõttu ei käitutud nendega nagu baltlastega. Järeldub, et valitsetavate piirkondade lähedus teineteisele ei ole määrav võrdsete reeglite ja õiguste koostamisel valitsejavõimudele. Samuti tuleb välja, et Baltikumi rahvastest rahuarmastavam ning ettevaatlikum on Leedu, mis võib olla ka põhjus, miks praegu too riik on Eestist ja Lätist arengult mahajäänum. Kindlasti on aga kõigil neljal rahval: Soomel, Eestil, Lätil ja Leedul ajaloost palju õppida! Kasutatud kirjandus: 1) M.Laar, L.Vahtre Lähiajalugu I
Leedu I iseseisvuse ajal kuulus Vilnius Poolale Nõukogude okupats. tulemusena Leedu kasvas, aga Vilnius polnud Leedu linn- põhiliselt juudilinn.Ideoloogias Vilnius Leedu, aga leedukaid seal polnud. 38 Leedu-Poola ühisriigi loomine LUBLINI unioon. Ühelt poolt leedukate jaoks uhkus oma iidsest suurriigist millel omad tagajärjed. Mõistlik koostöö baltlastega pole. Tulemus, et Leedu tp olid palju hullemas seisus kui Eesti või Läti omad. 1450.a oli maailmariik, leedukate maailmariik. 18.saj olid kirjaoskamatud tp, eliit poolastunud. Leedu ajaloos sama seis poolakatega mis meil sakslastega. Valge-Vene pseudoajalooline. Leedu ajaloos valgevene keel. (litva-valgevenelased; Leedu SVR elanikke kutsuti nii). Valgevene marurahvuslik idee ütleb, et nad (leedukad) metslased ja võtsid valgevenelaste ajaloo ning kultuuri ära
annaabi.ee 
