kus kompromiss ei olnud enam võimalik. USA arvates pidi organisatsiooni põhiülesandeks olema põgenike ümberasutamine. Kuna Nõukogude Liit arvates pidi aga põhiülesandeks saama repatrieerimise korraldamine, siis tekkis nende kahe riigi vahel konflikt. Selle tulemusena loobusid Nõukogude Liit ja teised Ida Euroopa riigid osalusest IROs. USA ja Lääs tegelesid aga sellega edasi. IRO valitsemise ajal asutati 164 000 baltlast ümber. 1950. aastaks, kui IRO oma tegevuse lõpetas, suutis ta Teisest maailmasõjast põhjustatud pagulasprobleemi peaaegu lahendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et USAl oli tol ajal tegutsenud põgenikeorganisatsioonides määrav roll ning pagulasorganisatsioonide kaudu viidi ellu oma poliitilisi eesmärke. Läbitöötatud kirjanduse ja allikmaterjalide põhjal võib aga järeldada, et USA ei abistanud baltlasi pelgalt
seal kehtivat valitsemiskorraldust. Teistest riikidest avaldas Ba. riikidele toetust Iirimaa ja Sveits. Rootsi ja Soome käitusid kõige nõukogudemeelsematena. Sõja ajal võttis Rootsi pagulasi vastu, mujal Euroopas ka. Eestlasi u. 80 000, Ba.riikidest 260 000 (DP displaced persons). NSVL nõudis kõikide pagulaste tagasisaatmist kodumaale (u. 1% tuli tagasi, näit. A.Kurtna-ähvardati perekond Siberisse saata, tuli tagasi ja saadeti ikka Siberisse). 23.okt 1945 andis Rootsi välja 167 baltlast, kes olid Saksa vägedes sõdinud (Kuramaal jm). Osa otsustas endal elu võtta. Venelastele anti välja 146 ellujäänut. 1947 laagritest massiline väljaränne USA-sse, Kanadasse, Austraaliasse kujunesid suured baltlaste kolooniad. USA-s sagenesid kongresmenide järelpärimised balti riikide saatuse kohta. USA teatas järjekindlalt oma annektsiooni mittetunnustamise poliitikast. Inglismaa ja Rootsi loovutasid Venemaale Balti riikide kulla
hariduspolitikale: senise abstraktse inimesemõiste asemel seadku kool endale sihiks — eesti rahvusliku ühiskonna ja teoinimese, kes tunneb ja armastab maad. Ainuüksi „i n i m e n e“ on — abstraktsioon, inimese elu avaldub töös antud oludes ja ühiskonnas. Oma riik kasvatab aga inimest tööks ja eluks omades oludes ja omas ühiskonnas. Eestlase hingelaadi terve alus on individualism ja positiivne skeptitsism ning kiindumus maa-eraomandisse. Keyserling iseloomustab „baltlast“, mõeldes siin kogu rahvaste konglomeraati, eeldades, et maa asend on siin olnud ka rahva iseloomu määrajaks, ja leides siin vana-saksa, skandinaavia ja slaavi elemente: „das Ganze zusammengehalten durch den spezifischen Landschaftsgeist, welcher die Urform des Wikingers schuf. Denn der Wikinger war wesentlich wohl Baite: der abenteuerfrohe Sohn des baltischen Meeres. (Kas ei oleks õigem öelda, et vana-eestlane oli iseloomult viiking?! K. L.). In seiner Wikingerartung liegt denn
7) Sovetiseerimine: nationaliseeriti pangad, tööstus, eramajad (max eramaa 30ha), maa jagati välja, tööliste-riigiametnike palku suurendati, elatustase langes. 8) kohalikud valuutad rublades halva kursiga hävitas inimeste säästud 9) sõjaväed asendati Punaarmeega: 22. Eesti, 23.Läti, 29. Leedu territoriaalne laskurkorpus. 10) tsensuur ja propaganda 11) NKVD (siseasjade rahvakomissariaat) terror- Stalin 14.06.1941 massiküüditamised: 43 000 baltlast (10 000 + 15 000 + 18 000) GULAGi (sunnitöölaagrid) Natside Ostland 22.06.41 Sks ründas NSVL-i, Eestisse jõudis septembris. Baltlaste sissisalgad. Leedu aktivistide Rinne (LAF) ,mille ees Leedu Berliini suursaadik Kazys Skirpa, hiljem Juozas Ambrazevicius seega Saksamaa tegi Leeduga koostööd ja lubas omavalitsust. Balti riigid + Valgevene moodustasid riigikomissariaadi Ostland, mida valitses Riias riigikomissar Hinrich Lohse. Ostland allus okupeeritud idaalade riigiministeeriumile, mida
annaabi.ee 
