Koolis üritati kõigist rahvustest õpilastesse venemeelsust sisendada. Õpetaja Rutski käskis vene keele tunnis õpilastel vihikusse kirjutada lause ,,ma olen venelane", millele Aurel tõsimeeli vastu oli ja millele järgnes pahandus. Kui Aurel 1914. aastal Saksamaale läks, siis peeti teda venelaseks või äärmisel juhul vene-sakslaseks. Noormees oli sellisele sildistamisele vastu, kuna ta pidas ennast sakslaseks, täpsemalt baltisakslaseks ehk baltlaseks. Siin avaldub järgmine baltlaste tragöödia. Venemaal olid nad sakslased: maa põlisrahvale orjastavad isandad, vene valitsusele tüütud lääne mõisnikud; Saksamaal aga ka mitte omad vaid venelased või vene-sakslased. Eesti lugeja jaoks jäävad küll baltisakslased ilmselt ajaloolises kauguses häguseks rahvusvähemuseks, kuid nii baltisakslaste, lätlaste kui ka eestlaste üldine suhtumine venelastesse kui rahvusesse oli tol ajal sarnane ja paralleele võib tõmmata tänapäevagagi.
läinud pihlakamarju ning otsustab põgenemisest loobuda. Pahlenit saab võrrelda Timoga: mõlemad on olnud keisrile lähedal, teda toetanud ja usaldanud. Mõlema usalduse on keiser reetnud: Pahleni saatnud maapakku, Timo vanglasse, hiljem piiratud liikumisvabadusega oma mõisa. Mõlema järel on keiser lasknud ka nuhkida. Mõlemad loobuvad põgenemast. L. Lukas on toonud välja selle, et "baltisaksa kirjanduses peetakse eeskujulikuks baltlaseks seda, kes ei jäta kodumaad ka kõige karmimatel aegadel ning peab endale alandavaks põgeneda isegi mässajate püssi palge eest (sõnadega Ich bleibe lõpeb nii mõnigi raamat....)" Näiteks Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades" on kõne all "postile jäämine", mida vanad, traditsioone hindavad baltlased peavad loomulikuks. Selles mõttes käituvad nii Pahlen kui ka Timo eeskujulike baltlastena Marie Samsonv on
pistab suhu juba pooleldi mustaks läinud pihlakamarju ning otsustab põgenemisest loobuda. Pahlenit saab võrrelda Timoga: mõlemad on olnud keisrile lähedal, teda toetanud ja usaldanud. Mõlema usalduse on keiser reetnud: Pahleni saatnud maapakku, Timo vanglasse, hiljem piiratud liikumisvabadusega oma mõisa. Mõlema järel on keiser lasknud ka nuhkida. Mõlemad loobuvad põgenemast. L. Lukas on toonud välja selle, et "baltisaksa kirjanduses peetakse eeskujulikuks baltlaseks seda, kes ei jäta kodumaad ka kõige karmimatel aegadel ning peab endale alandavaks põgeneda isegi mässajate püssi palge eest (sõnadega Ich bleibe lõpeb nii mõnigi raamat....)" Näiteks Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades" on kõne all "postile jäämine", mida vanad, traditsioone hindavad baltlased peavad loomulikuks. Selles mõttes käituvad nii Pahlen kui ka Timo eeskujulike baltlastena Marie Samsonv on Himmelstiern esineb kahes episoodis,
pihlakamarju ning otsustab põgenemisest loobuda. Pahlenit saab võrrelda Timoga: mõlemad on olnud keisrile lähedal, teda toetanud ja usaldanud. Mõlema usalduse on keiser reetnud: Pahleni saatnud maapakku, Timo vanglasse, hiljem piiratud liikumisvabadusega oma mõisa. Mõlema järel on keiser lasknud ka nuhkida. Mõlemad loobuvad põgenemast. L. Lukas on toonud välja selle, et "baltisaksa kirjanduses peetakse eeskujulikuks baltlaseks seda, kes ei jäta kodumaad ka kõige karmimatel aegadel ning peab endale alandavaks põgeneda isegi mässajate püssi palge eest (sõnadega Ich bleibe lõpeb nii mõnigi raamat....)" Näiteks Eduard von Keyserlingi "Õhtustes majades" on kõne all "postile jäämine", mida vanad, traditsioone hindavad baltlased peavad loomulikuks. Selles mõttes käituvad nii Pahlen kui ka Timo eeskujulike baltlastena Marie Samsonv
annaabi.ee 
